Omamoodi kentsakas oli see, et selle peale hakkasid kasvama erinevad seemnetest külvavad maitsetaimed, lahti läks omamaoodi teine elu, multškatte peal. Mis silma hakkas, neil meeldis seal, väga elujõulised taimed tulid. Õhku läbilaskev pinnas meeldib taimedele ning lagunevas puidu (ka jääkide n. koore) massis on taimedele väga hea kasvukeskkond.
Rukkilill, saialill, jt. hakkasid oma elu elama. Kasvuhoone ümbruseid olen multšinud oksapurustaja kooresodiga, see nii kiirelt ära ei kao, kuna oksa tükikesi sees.
Aastaid sai ka proovitud halumasinate (NB – laastu ehk saelatiga masinad, mitte kettaga) see on see mootorsae puru. Lepa (lehtpuu) laastupuru on parim, kuid kaob kiirelt ja küüslaugu test kinnitas, et seob lämmastiku jm. ning ei sobi paksu kihina. Vaid kombi-multš sobib. Umbrohu tõkkena saepuru sobib ja kaob lõppeks maasse, kus saab mulla osaks!
Mu saepuru, hakkepuidu, kooremultši eri kõdunemise staadiumis materjalid kinnitavad, et parim kasvumaterjal (osadele kultuuridele) on kompostiga rikastatud muld, mis on urbne ja oksasodi (mis juba pooleldi lagunenud).
Püsimultšiks pean geotekstiil ja hakkepuit, need on pikkadeks aastateks hooldusvabad kohad, veetünni ümbrus, vaheread jne. Leia oma kodukandi saekaatrid, mine ekstra tugevate kilekottidega ja käruga kohale ja küsi, kas sa võid palgivirnade juurest vm. veid “koristada” ja viid kooerepuru kaasa. Osad suuremad tegijad müüvad ka seda sodi, kuid üldiselt vahepakendajatele (töötlejatele), ma olen 2 korral koormaga ostnud saetööstusest kuuse kooremultsi (männi oma on parem, kuid seda nii hulgi naljalt osta ei saa). Peab ümbertöötlejatelt ostma, siis on 3x kallim.
Kiired. hommikused uitmõtted (aga ka vahekäigud jm. kohad) püsipeenrade multšimise teemal.
Antti Loodus
vahel ka aias