Kuivanud palkidest üldjuhul kvaliteetset ehitusmaterjali ei saa, need müüakse halgudena ja kasutatakse pelletite tootmiseks.


Oot mis mõttes? KUIVANUD KUUSPALK KÜTTEPUUDEKS?

Tule eile meile … Ma ise olen 10 aasta juba edukalt nii saekaatrites või kodus mobiilsel kaatril lasknud metsakuiva saagida. Konstruktsioonipuduks (kandvad sõlmed) ei kõlba aga musta lauana jm. odavama järgu saematerjaliks igati vinks-vonks kraam, kusjuures üraskivärk on ka sineta jne.

/// Tasakaalustame küttepuu turu.  Loe lisa ERR uudislugu

Oota misasja? Aga panna see hakesse või graanuliks, no tule eile meile? Erametsaomanik nii ei tee, väärindatud metsakuiva pruss ja must laud saematerjalide platsidel ei ole võileivahinnaga!

Väärindage saematerjaliks ja ujutage turg üle PIGEM odavast saematerjalist, et noored pered või vaene maamees saaks lõppeks ka mingid kuurid ja abihooneid püsti panna. See lääpas laga, hoonesarad ja mis täna ikka kõikjalt vastu vaatab (äärealad ja maakonna keskustest eemal majapidamised) teeb kurvaks. Varsti on kõik suur projekti (loe kampaania) Eesti ja suvilapiirkondadest koosnevad äärealad! Enamus meie elamufondist ja ka abihoonetest maapiirkondades on ehitatud enne ww2-te, mis peaks riigijuhte tõsiselt mõtlema panema.
Isegi asulate sees kortermajadel, siin ja seal pole puukuure, kuna saematerjal on ikka väga kallis (pluss ehitushinnad üleüldse).

Sellele kirutud nõuka ajal oli iga matsil ja maamehel ikka 1-3 lauavirna krundi servas, kenasti kaetud jms. Oli prussi ja tollist lauda. Ei pidanud ikka iga lauajuppi minema kusagilt “rait wood” platsilt ostma minema. Või veel hullem, et laenan siit ja sealt raha kokku, et ehitada väikest garaaži jne. Olukord on minu arust masendav! Metsarahvas ja nagu mingid kerjused, ostavad pisilaenuga väikse pundi saematerjali.

Aga ei saa Rootsi pangad, sadamad, pirukast osasaajad, siin end sissesöönud igasugused MetsäWoodid ja Storad ei luba!!!

Pidage RMK poisid, see küll heaperemehelik metsamajandamine ja väärindamine ei ole! Pidi ju rahva mets olema.

Eee… ma küll siin KÜTTEPUUDE hinda ei näe, jm. hinna saab siis m3 hinnaks arvutada! Metsakuiva hinnad: 30-40eur m3 ja saetud metsakuiva turuhinnad 130-160eur m3 NORMAALNE LOOGIKA riigi poolt! Allikas: Raplapuit.ee lehelt.

Miks maaelu mandub ja väike metsatalusid jääb vaina vähemaks?

See kõik on kena aga küsime:

a) kas on enam tahet või
b) mehi pole, on külade viisi vaid “memmekestest koosnevad külad”.

Või siis on eestlane linnastunud (u.70% elab linnades) see on statistika.

Kuid maa piirkondes siiski eeldaks, et on jätkatud talude pidamist, kus ja mille osa on ka oma põld ja/või oma mets. Ning oma metsa heaperemehelikult majandama. Kui sealt palki pole, siis väärindama võsa või küttepuud ning seda vahetama siis saematerjali vastu.

Pane hoolega tähele, ma räägin maakohtades juurdeehitistest, seda ka eeldusel talu võtmes.
Ma olen hariduselt puumees ja seda ka hingelt. Olen kunagi müünud puidutööstuses abihooneid (masinakuurid, garaažid, jm. talu abihooneid) neid ehitavad kas laenudega või  “projekti-sullerdajad”.

Samuti, kui aastaid jälgid (kogemuslikult pagas) mis maal toimub ja nn. “hoiad silmad lahti” võin väita, et me oleme täna hale vari enne ww2 perioodi, kui kerkisid abihooned ja ehitati suurem osa ka taludes abihooneid (nõuka ajal tilkus juurde vähe).

METSARAHVAS võiks ikka ise metsa OMADA ja seda VÄÄRINDADA. Kuid kui me metsarahvana ei jaksa osta paari kuu säästust oma puukuuri saematerjali oleme me vaene ärastatud orjarahvas.

Ja kui meil enam oma metsa ei ole, siis on asi väga nutune ja me peaks rääkima edasi teemal: globalism ja mida see siin maal korda on saatnud. Ja siis ilgume Putini Venemaa suunal, mis Siberis toimub (hiina lage laastamine), kas meil on parem?

Antti Loodus
metsa-puidu usku mees

 

Märksõnad: RMK, Riigimetsa Majandamise Keskus, riigimets, metsareform, anastamine, globalism, kõik rahaks, lööme laiaks,  riigikassa lappimine, liigraie, üle raiumine, lageraie, metsamaterjali müük, küttepuud, saematerjal, noored pered, maapered, talud, noortalunikud, majad, abihooned, hoonetaristu, elamufond, maaelu, pangalaenud, raskused, finantseerimine, 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

For spam filtering purposes, please copy the number 3464 to the field below:

Post Navigation