Pärnaõiemesi – pärnamesi, peetakse eliitmee seguks üle maailma. Pärnad annavad väga ohtralt mett, ega alla ei jää ka vaher, millele võib olla (eril liikide puhul) üsna pikk õitseaeg. Sel aastal avastasin aga et meie tendropargis on kõige võimsam meepuu, Amuuri toomingas, mida mujal maailmas kasvatataksegi kultuurtaimena (lausa istandused) meepuudena. See “võib olla” ka meie mee väga huvitava kõrvalmaitse põhjus.
/// Peaaegu kõigi, ka hariliku pärna meesaak sõltuvuses õitsemisaja õhutemperatuurist, täpsemalt öisest temperatuurist – mesinestet eritub vaid siis, kui öine temperatuur on üle 5 C. Seetõttu annavad pärnad rneil korralikku saaki perioodiliselt. Lehetäirikastel suvedel eritub neil ka ohtralt nn lehemett, mis alandab pärnamee kvaliteeti. Laialehise pärna nesteeritus näib siiski vähem sõltuvat temperatuurist.
Ma olen sirvinud siin siis ühte nõuka aegset teadustööd, meetaimed ja põõsad/puud Tallinna botaanikaaias. Väga huvitav lugemine on olnud, avastasin et talu aias-pargis on mesilastel palju-palju kohti, kust mett võtta.
Meil endal oli sel aastal pärnad üle kuu aja või enam õides. Nimelt on meil erinevad pärnaliigid. Ka selles teadustöös mainitakse:
/// Kui siiski soovitakse saada kasvõi periooditi kõrgete maitseomadustega pärnamett, võib sobivate liikide valimisega luua puistu, mis on mesilaste korjemaaks juuni esimesest poolest augusti keskpaigani või isegi septembri alguseni, sõltuvalt ilmastikutingimustest. Juunis alustavad õitsemist laialehine ja kaukaasia pärn, paar nädalat hiljem, kui eelmised liigid õitsemist lõpetavad, puhkevad õied lääne- ja harilikul pärnal, järgnevad krimmi ning ameerika pärn, rea lõpetab hübriid T. Japonica X komarvii.
Soovitan ka teil külvata oma aeda nii püsiklilli, taimi, põõsaid ja puid, mis mesilasi toetaks. Kui peresid/tarusid pole palju, siis on see arvestatav abi mesilastele!
Sel aasta märkasin, et meie aed-liivatee suured puhmad olid pea suvi läbi igapäevaselt mesilasi täis :) miskit neile seal meeldib, väga huvitav. Paraku on see teema leidnud alakäsitlust ning palju asju on veel mida me ei tea aga võiks teada! See on ala mida on ülikeeruline uurida (iga meeproovile tuleb teha väga kallid spetisaaluuringud: õietolm jne.) ning välismaal mõned teadusasutused on seda veidi uurinud, selliste ülikooli parkide juures on analüüsitud mee koostist. Peamine info on kogutud mesilaste visuaalse korje alusel, muu on üsna suures osas kaardistamata ala v.a. monokultuuride suund.
Kui mahti saan, siis kirjutan ehk lisa nende põõsaste ja puude teemal, mida lugenud olen ja olen skänninud ka veidi materjale.
Facebookis mesindus grupis teema: Kas pärnaõie mett ka tuli sel aastal?
Antti Loodus
mesinduse huviline (uudistaja)
Loe lisa:
PÄRN – PÕLATUD PÕLISPUU
PÄRNAPUU, UNUSTATUD TALUPUU
