Aastaid tagasi vestlesin paari hakkepuidu operaatoriga, meestega sai juttu aetud ja mul oli igasuguseid küsimusi, Üheks oli, mis puid hiid hakkevirnades olete aeg ajalt kohanud, jämedamad ja näha et põlispuud. Vastuseks muu asjade seas oli ka PÄRN! Seda vastust oli mul raske taluda, ma saan aru saar, tamm jne. jah lugesid, neid lastakse samuti südamerahus hakesse. Aga PÄRN, sisuliselt haruldane puu meie maal, kaduv … kuna uusi väga ei istutata.
Nimelt kui metsa töötab üles RMK ja/või suured metsafirmad, siis MASSVILJELUSE Ja SUURTOOTMISE suurim puudus on, et ei tegeleta heaperemeheliku (n.väikemetsaomaniku) moodi lähenemisega. Et näed mehed, seal on üks haruldane (eriline) puu, pange ta kõrvale märgistage ära, eks vaatab mis saab. Ei, kõik kabariidist ja sortimendist väljas puud lähevad praaki või siis n. hakesse või kütesse. Eks see on “osalt väljavabandatav”, kuna kes hakkab seal “mulistama”, ekstra väljavedama või ekstra laoplatsil eraldi kuhja panema, mis neist saab – kuhu need paneme.
Sp. liigub PÄRNA palki, vaid arboristide ja muu ülipeene või väga kitsa niššikaubana. Ning pärna plank, pruss, laud on suht haruldane asi, päriselt – st. tegelikult ka. Lapsed loevad raamatust pilte, õied ja mesilased, üks osa isegi puidumehi ei tunne pärna planku ära, kui see segamaterjali virnas on.
Ma ise küll naljalt ei tunne, mul on paar segalauavirna, kus on eri puudena sees: pihlakas, pärn, toomingas, vaher, saar, lepp, paju (eri vormid ja värvused). Päris tegemine seal õige asi välja noppida visuaalselt töö käigus. Aa-ha-ha, suuri kõvatajaid kutsuks 3m kõrvaltseismisel silmaga vaadates “määrama”. Neid “netikindraleid ja paukujaid” nähtud piisavalt. Vahel on vaja lausa otsa saagida, koort uurida (osal plangul polegi enam koort) või höövliga laast võtta. Vahel aitab nuusutamine 🙂
Aga sissekande mõte, ma kutsun üles avastama ja märkama “puu-PÄRLEID” meie maal.
Pärna teemal on kokku aetud nii lolli ja ajuvaba juttu, et vanad metsavuntsid, puupeerud nihelevad haudades.
Igast asju saab teha, kuid hale on see, et enam ei teata mida teha, peab suht võõrkeelseid materjale lappama, kurb …
Maakodu, talude omanikud, looge oma kinnistule pärnaalleed või siis pärnatukkasid, väga erakordne puu – kui enamus asju õitseb kevadel, siis pärn on suvine aroomiteraapia.
Metsaomanikud, istutage oma metsa PÄRNA, mul endal see plaanis. Jätan ekstra metsa vahtraid ja erinevaid lehtpuid kasvama, markeerin need ka nii, et “suvaline kanapime jobu” neid siis maha ei sae või pooleks ei sõida jne. Kui sõidab, siis trahv 200eur 🙂
See oli siis sedakorda mets&puu mõtisklus …
Antti Loodus
14.märts 2023
*********************************************************
Üks varasem sissekanne
Puitmaterjali kasutamine meie esivanemate kultuuris. Pärna kasutamisest.
*********************************************************
On ka ERANDEID, müüakse – osad müüjad toovad Euroopast!
Jah, ikka müüakse, on neid kes teavad, et see on väga hea materjal! Enamusel POLE ISEGI KOGEMUSI kas on hea või mitte, räägivad mida teised räägivad st. “mulda läinud teadmised”, seda siis koos vanade puidupeerudega.
*********************************************************
Viited – lugemiseks:
*********************************************************
- Rikaste lõbu! Suured alleepärnad (suured istikud) maksavad palju.
- Pärna oskavad mõned veel väärindada.
- On ka helgemaid säutse
- Leiab ka pärn tee mulda
*********************************************************
Pärnavihkamisest ja pärna rüüstest
- Süüdi on ja JALGU JÄÄVAD ikka PÄRNAD
- Tüüpiline EST-ONIA lollidemaal
- Puusandistajad liikvel, päästke meid nende käest
- Valiku eelistused, ei imesta nii tüüpiline
- Ilupuude lõikus nõuab teadmisi
*********************************************************
Perekonda kuulub 25–50 heitlehist puuliiki Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast, mõni liik ka troopikast. Täpne liikide arv pole selge, sest liike on raske eristada. Pärnaliigid ristuvad kergesti omavahel, andes segatunnustega hübriide. Liikide eristamist raskendab ka liigitunnuste muutlikkus.
Eestis kasvab pärismaisena üksnes harilik pärn (Tilia cordata), aga meil kasvatatakse veel kümmekonda võõrliiki, neist kõige sagedamini linnahaljastuses kasutatavat suurelehist pärna.
Kirjeldus: Pärnad kasvavad tavaliselt 20–40 m kõrgeks.Pärna leht: Kõigil pärnadel on ümarad või laimunajad ning tavaliselt südaja või viltuse aluse ning teravneva tipu ja saagja või hambulise servaga lihtlehed. Lehe läbimõõt on tavaliselt 6–20 cm. Suur osa lehtedest on ebasümmeetrilised.
Kännastesse koondunud kollakasrohelised või valkjad õied lõhnavad tugevasti ja on meerikkad, mis teeb pärnast väärtusliku ravimtaime. Õisikuvarre külge kinnitub kahvaturoheline, piklik, keeljas, tiiba meenutav leheke – kandeleht. Selle järgi ongi vanakreeka keele kaudu (kreeka keeles ptilon, mis tähendab sulge või tiiba) tuletatud pärna teaduslik perekonnanimetus Tilia.
Vili on pärnadel tavaliselt üheseemneline karvane (mõnikord ka paljas) pikiribiline pähklike. Viljad valmivad oktoobris ja varisevad talve jooksul. Seeme on idanemisvõimeline kaks aastat.
Pärna puidu tihedus on 530 kg/m³. Pärnametsa nimetatakse pärnikuks.
Pärnal on erakordselt palju kromosoome. Tema diploidne kromosoomiarv on 82.
Pärn on väga pika elueaga puu. On leitud enam kui tuhande aasta vanuseid pärnasid ja mõnda tänapäevalgi kasvavat puud on ürikutes mainitud juba seitse või kaheksa sajandit tagasi. Saksamaa vanim puu on 1200 aasta vanune suurelehine pärn. Ka Tallinna vanim puu on pärn, nimelt läänepärn, millele on nimeks pandud Kelchi pärn.[4] Ta on 18 m kõrge ja tüve ümbermõõduga 1,3 m kõrguselt 4,62 m.[4]
Ökoloogia: Mullastiku suhtes on pärnad nõudlikud. Pärna eritatav taimemahl meelitab ligi mitut liiki lehetäisid. Neid omakorda kasvatavad ja lüpsavad sipelgad. See põhjustab pärnal sageli ülemäärast mahlajooksu, mida putukad ei suuda ära tarvitada. Pärna alla pargitud auto katus võib kiiresti kattuda siirupikilega, mida ülalt järjest juurde tilgub. Tundub, et lehetäid ja nende karjatamine sipelgate poolt ei põhjusta pärnale kahju.
Kasutamine: Pärnad on head meetaimed. Pärnaõiemett peetakse eriti heaks meeks. Meesaak oleneb liigist: mõnelt liigilt ei saa peaaegu üldse mett. Eriti rohkelt eritab pärn õienektarit hommikuti ja õhtu eel ning just siis külastavad mesilased pärnaõisi kõige rohkem.
Eestis ei ole pärnal majanduslikku tähtsust, sest looduslikult kasvab teda meil väga vähe. Ta on peamiselt tähtis ilupuuna ja Tallinna kesklinnas on umbes 30% kõigist puudest pärnad.
Allikas: Wikipedia
*********************************************************
Loe lisa:
PÄRNAMESI – MEEPÕÕSAD JA MEETAIMED
PÄRNAPUU, UNUSTATUD TALUPUU
TAGS: Pärn, harilik pärn, Tilia cordata, pärnapuu, niinepuu, lõhmus, pärnad, pärnaõis, pärnaõied, pärnatee, pärna palk, pärna plank, pärna saematerjal, Estonia, Eesti, saetööstus, saekaater, saematerjali müük, voodrilaud, termopärn, pärna lavalaud, pärna voodrilaud, pärna liistud,
Martin küsis: Miks meil pärn ei kasva/levi?
Kasvab küll!
// Harilik pärn ehk lõhmus ehk niine puu on ainus meil looduslikult kasvav pärn. Teda leidub sega- ja lehtmetsades, kus ta tavaliselt jääb teiste puude alla. Sagedamini kohtab teda Lääne- ja Kesk-Eesti metsades. //
EV2.0 järgselt on metsad kohati laastatud!
Suht kännuvõsu suund! Paljundatakse vegetatiivselt, kas võsu mulda või siis isegi pistoksaga. Seemnest on hull raketiteadus, enamus ei saa hakkama! Lisaks peale hariliku pärna, on teised pärnad mujalt laiuskraadidelt!
Tsiteerin: “On vaja arvestada, et noorest peast kasvab pärn aeglaselt, mistõttu ta peab aastaid puukoolis veetma, enne kui ükskord puiesteele istutatakse. Eelistab paremaid muldasid.”
Lisaks üks põhjus on ka see kaua idanevus, tahab head 2x hooaega (ideaalis peab kõik olema) ning et hiired seda seemik-pähklit ära ei söö.
Tsiteerin: “Vili on pärnadel tavaliselt üheseemneline karvane (mõnikord ka paljas) pikiribiline pähklike. Viljad valmivad oktoobris ja varisevad talve jooksul. Seeme on idanemisvõimeline kaks aastat.”