Elektrituulikud ja akunälg, vaiba alla pühitud teemad. Esmapilt kuulus teema, kui ränga hinnaga tuleb “vask tehnoloogiatööstuse lauale”.
Foto siis Aafrika mandril suurim inimeste tehtud AUK maas. Siin siis prpotsioon, kuipalju vaske siis sealt saadi. See kraater on km suurune ja need triibud on megalaiad teed servas, kus sõitsid kallurid. Tegelikult on kogu see rohetuulikute suund kamarajura, eriti elektriautode oma, mis mahus akude tootmiseks peab kaevandama ja saastama! Aga teema juurde …
“Elektriauto aku on umbes 300-500 kg. Autoaku valmistamiseks tuleb liitiumi tootmiseks töödelda u.10 tonni soola, koobalti saamiseks 15 tonni maaki, nikli saamiseks 2 tonni maaki, vase saamiseks 12 tonni maaki. Ühe aku jaoks kaevatakse kokku 200 tonni maad! Kuidas saab keegi puhta südametunnistusega väita, et see on keskkonnale parem kui fossiilsed autod?”
On tunnistatud, et liitiumioonakude TRALL kaua ei kesta, kuna viimaks muutub toorainete – peamiselt koobalti ja liitiumi – kättesaadavus keskpikas perspektiivis problemaatiliseks. Akutööstuses prognoositakse, et koobaltist ja muudest materjalidest tekib varsti puudus.
Lisame siis veel selle, et aastaks 2030 prognoositakse 12 000 000 tonni liitiumioon akusid, mida täna ei saa taaskasutada (ei ole tehnoloogiat, alles uuritakse võimalusi, kuid suht võimatu asi).
Miljonid elektriautode akud lähevad järgmise kümnendi jooksul pensionile. Mis neist saab?
Kas sa teadsid, et Tesla jm. suure mahutavusega akudes on kuulsad matkalampide 18650 akuelemendid 🙂 just needsamad akupatareid, need on kõikjal! Kaalu ja mahutavuse optim. suhe …
rohemuutuse mõistlik pooldaja
=====================================
Palabora Mining Company avatud kaevandus on Aafrika kõige laiem tehislik auk, mille laius on peaaegu 2000m
Wikipedia, vaata Google maps asukohta