Vanasti oli igas külas mees, kes oskas teha kirvevarsi ja ka muid varsi misiganes riistale! Oli see kirvevars, reha või hanguvars jne. Tänaseks on taolised mehed kadunud või kadumas, kes oskasid iga ilmaga minna metsa ja tuua “custom” kirve, hangu jms. vars, mis oli nagu valatud uuele riistale. Kas me tänapäeval üleüldse oskamegi enam teha kirvele vart või siis panna külge poest ostetud kirvevart?
Eestlane elades puidumaal., olles puidurahvas on mandumas, igas kodus mingid poest ostetud “plastikirved” ja/või kirvevarre plönnid, haruharva näeb endatehtud varsi. Eestlane on mentaalselt mandumas, orjaks muutumas, meil ei ole enam aega (sellise jamaga tegeleda). Üks osa pangalõa otsas massi on muutumas globalistide sabarakuks, meil ei lubata ise asju väärindada, varsti oskame vaid rehapulki teha? Aga see on teine teema,ärme lasku poliitikasse, rikub hea teema! Õnneks siin ja seal olen kuulnud ja näinud teevad sepad ka vanade heade retseptide ja näidete varal kirveid, mis ei ole laiatarbe kaup!
Olen aastate jooksul hankinud siit ja sealt vanu kirvepäid. Olen vahel ka paari spetsialisti otsa komistanud, kes on andnud suuniseid. Viimane “tõeline leid” oli Antslas mingi vanas antikvariaadis, kus omanikuga ajas juttu üks mees. Nähes et ma olin välja valinud paar kirvepead, hakkas juttu tegema, Tuli välja, et ta vanaisa oli varte tegija ja jagas ka kirve silma kohta väga palju infot, mida ta siis oli oma lastelastele edasi andnud.
Kuna enda talus on mõned n’nõuka ajast’ pärit kirved seisnud ja vart oodanud, nüüd tuleb see asi edasi viia. Tänaseks on kokku kümmekond kirvepead. Poeg suviti vaheajal on need terasharjaga (ketaslõikuri küljes) korralikult ära puhastanud. Siis Hammerlock värviga ära värvitud, tänaseks on seisnud aasta ja ootavad kirvevart.
Lätis käies ostsin ka nö. “tehaseliinil” tehtud varsi, seal on kohati 2-3 korda odavamad. Kuid ei kuju ega ka siis sobivus kirvesilmadele ei ole kõige parem! Sp. pean osadele ise varred tegema.
Ma viskasin metsas küttepuid tehes, kohe paar pihlakat ja ka toominga kaigast kõrvale. Eelmine hooaeg lasi ka saemees jalakat lolli peaga paar maha. Tegin 50 jupid ja on kuivanud 2 aastat. Kui lintsaag talusse lõikama tuleb, lasen sellest siis plangud. Edasi püüan juba siis ise valmis teha.
Uurides kirvevarte teemal kirjandust ja muid materjale, siis tegelikult sobib kirvevarreks pea iga kõva puu!
- Meie metsades eliit varrepuu on jalakas või künnapuu (selle karvane vend), see puu võiks ja vääriks omaette blogipostitust, kadumas on mehed ja oskused, et sellest puust pikemalt pajatada.
- vaher (väga hea kõvapuu varte jaoks, ei hakka pinde ega narmendama püü säsi ja tekstuuri omadus)
- pihlakas (vanasti tuntud rehapulga puu, läheb libedaks. Selle vastu nipp, mujal maailmas osadele kirvestele pannakse allapoole nahsoonik (ribad) ohutuse mõttes, et käest ei libiseks.
- toomingas (väga tugev vars, kohati tugevam kui pihlakas ja jalakas, kui leida keerdunud isend, viimane on toomingal omane)
- kask (kaske loetakse sp. heaks, et ta andestab möödalöögi, mida osad puud ei tee, mingi painde ja murdumise punkt on. Muidu on kasevars siiski liiga pehme võrreldes jalaka ja muude kõvapuudega!)
- sarapuu (väidetavalt väga hea kõvapuu, mille on sitkust, andestab nagu kaasaegne plastikvars)
- saar, hea kõvapuu aga väga habras kirvevarrena.
- tamm ja pöök (liiga kalk ja mingis momendis habras)
- sirel (ülikõva puu, tehti rehapulkasid, ilus stiiline-vars)
- õunapuu (ilus stiiline-vars)
- pirnipuu (ilus stiiline-vars)
- kirsipuu (ilus stiiline-vars)
- jne.
Kusjuures vanas aias pool käänulisi ja lookas luuviljalisi enne ahju pistmist viska korra pilk peale, ehk saab kirvevarre planku! Aga see on probleemne, kuhu sa selle 2-3 lühikese notiga lähed :) Enam ei ole igas külas saekaatrit ja meil puudub kohati oskusteave selliste notikestega midagi peale hakata.
Igal puuliigil on oma head ja vead! Põhiline point asjal on siiski, mismoodi seda teha. Valida on kaks suunda, kasutada oksa-peenvarre või plangu meetod? Seega on kaks peamist erinevat lähenemist, tugevam vars tuleb siiski oksa-peenvarre materjaliga, kuna on palju tugevam ja sitkem!
Üks on teha kirvevars veidi paksemast noorest puust või oksast, mis tahutakse parajaks. Seda kunsti valdasid vanasti mehed, kes käisid metsas, õige puu leidmine võttis aega kuid! Selle meetodi eelis on see, et kasutada saab selliste tüvede ja okste jõnkse jms. teha unikaalne – kordumatu kirvevars! Sedalaadi kirvevars on ka tugevam! Teine viis on teha plangust või välja kiiluda puuhalust! See on enamlevinud viis.
Plangust tehes peab peensusteni tundma puude radiaallõiget ja kuidas – mis kohapealt see varre osa võtta. Esmalt peab meil siis ka olema piisav plangumaterjal või lausa saekaatris (lintsae operaator) peaks kohe teadma, ahsoo – tahate siit seda ja toda jne. Vot sellest kohast tuleb alustada! NImelt puude parimad omadused on puidukiudude pikisuunas e pikikiudu!
Kaarel pajatab: igasuguste varte tegemiseks kasutatakse enamaltjaolt vahtrapuud. Kask sobib ka muidugi ja neist veidi vähem sarapuud.tollega see lugu et kui väga kuiv siis muutub hapraks. Vaher muutub kasutades järjest siledamaks mis näiteks kirvevarre puhul on väga oluline, et ei tekita pinde ja ville ka ei tule ohtral kasutamisel.
Üllar täiendab: Tere! Olen metsas olnud pea 50 aastat. Algusaastatel laasisime kirvega. Ka võsatööd kirvega. Kõige vastupidavam oli pihlakas. Ei põrutanud käsi ka ära. Tahusime pakust nii, et süü ja tume keskosa jäi väja. Enamasti sai kaks vart pakust. Mõni mees tegi ka peenematest puudest, kuid need pidid terved olema. Ka kask on hea, kuid peab hoolega kiudude jooksu vaatama. Saar on rabe, vaher põrutab käed ära. Jalakat ei tea.
Lisaks varre tegemisele algusest lõpuni, selle voolimisele (kuju andmine) ning hilisemale lihvimisele on ka oluline muud lisavidinad. Nagu näiteks KIRVEKIIL! Viimane siis fikseerib kirvevarre kirvepea külge. Kirvevarre ülemisse otsa tehakse soon (saega) ning sinna sisse lüüakse kiil, ideaalis mõnes kõvapuust. Kirvekiilu sissepanemiseks võiks kasutada ka veekindlat puiduliimi. Samuti on väga efektiivne kasutada kaasaegseid kirvekiile (torujad metall kirvekiilud), mis lüüakse omakorda kirvekiilule sisse. On ka mehi, kes sedalaadi kaasaegset soperdamist ei talu ja teevad vana hea klassikalise meetodiga, ei metalli ega ei liimi :)
[Not a valid template]Tuletan ka meelde, et puidust kirvevars on “veidi edasijõudnute” versioon.
NB! Olles väike metsaomanik ja aednik ei ole mulk peale Fiskars oksakääride mitte ühtegi Fiskars kirvest. Põhimõtteliselt, minuarust on palju teisi tootjaid, kes teevad sama häid ja odavamaid kirveid, nüüd juba ka plastikvartega analooge. Saad poes ise terasid kõrvutada (nurka jms.) ja võrrelda. Fiskars on pesuehtne suurfirma “turundus” ja turgude üleujutamise efekt: siendades kinnismõtet – on vaid üks kirves olemas ja se on Fiskars. Tootena ülemakstud ning “mul peab ka olema” massipsühoos :) Tüüpiline näide!
Arvamusi internetist:
Ants kirjutab: Soojendame natike vana teemat. Mul ka tüki aja eest ostetud hiinakas, kolmekilone, laugja kiilu kujuline, teises otsas vasarapea. Lõhub väga hästi. Viimane ise pandud kasepuust vars on pidanud mitu aastat, täpselt nagu üks eelpoolkõneleja, vahetasin varre kohe algul välja. Fiskarsit pole proovinud, võib-olla sellepärast ei oska puudust tunda. Igatahes on selge, et kirves ei pea tingimata olema 50-60 eurine, lihtsalt õigesti tehtud peab olema.
Aivar targutab: Kindlasti on olemas ka teisi häid lõhkumiskirveid peale Fiskarsi. Endal ka too kergem vist oli 1400 isend olemas ja olen väga rahul. Samas kannatab ka kasest või pihlakast tehtud vars selle möödalöögi ära, mida tegelikult vilunud puulõhkujal juhtub harva. Lihtsalt vars hakkab aja jooksul tera alt narmendama ja laguneb ära. Märja ja lumise kindaga aga ei ole mina kahjuks kogenud parimat kirvevarre materjali kui on tavaline puit. Selle vastu ei saa Fiskarsi plastik. Küllaltki mõnus on ka klaasfiibrist kummiga kaetud vars, kuid too on jälle liiga “kare” ja hõõrub ka läbi kinda peopesad valusaks.
Mihkel lisab: Häid kirveid on veel peale fiskarsi. Praegu poest leitavatest kindlasti Hultaforsi rootsi käsitöö, hickoripuust varrega. Turult või täikalt võib trehvata eestiaegset sepa tööd või isegi vanaaegset rootsi rauda – need ka väga väärt riistad. Endal puulõhkumiseks mitu erineva kaaluga kirvest kasutuses, oleneb kas lõhud toorest ilma oksata leppa või metsakuiva kuusejändrikku.
Minu üleskutse oleks, otsige oma majapidamisest vanad kirved üles. Minge näidake mõnele sepale, las lööb neile vastu, vaatab tasakaalu jms. Nõuka ajal nimelt tulid kirvepead 2-3 tehasest, enam ei meenu aga üks neist tegi kvaliteetkirveid – mis ei jää alla täna kallite kirveste kategooriale! NEid leidub põldudel kivihunniklutes, vanaraua platsidelt jne.
Ütleme nii, et see kirvevärk on paras raketiteadus. Ega ei olegi muud, kui oma “pärandusena” saadud kirvepeadega lähed sepa juurde. Maksad konsultatsiooni raha ning ta vaatab seda tasakaalu, kõverust ning “kuulab metalli laulu”. Eks siis räägime, varte tegemist. Aga loomulikult, kui kirves ei ole igapäevane tööriist ja ei soovita asja nii peenekes ajada, siis tuleb olemasolevatele majapidamises kirvestele varred taha teha!
Ingliskeelne õpetus How to fit a new axe handle (Ray Mears – üks tuntuim ja paljude lemmik ellujäämisguru)
Ja no ei saa üle ega ümber :) mu lemmiku Les Stroudi soovitatud kirves: “Survivorman” Les Stroud Bushman Axe
Lõppu ka viiteid, mis varre teemal silma jäid. Mainin ära, et eestikeelses veebis on ikka näruselt vähe kirvestest üleüldse juttu. Selline metsamaa ja vaid TASULISED – ostetud turundusartiklid nn. “palastmass kvaliteetkirveste” pakkujatelt, no anna olla …
- Meister valdab vanu kunste
- Viis ideed kirve täiustamiseks
- Kuidas kirves töökorda seada
- TEE ISE: võimas uus vars esiisade kirvele
- Leide eestikeelsest veebist: leid1, leid2 (joonised raamatust)
- Teemapäeval tutvustati kirve ajalugu ja tema kasutusalasid
Üks asi veel, mida tahtsin reklaamida on kirvevarre kaitse . See on nahast kaitse kirvepea allosasse, kirvevarre külge. Kuna puidust kirvevars on nii ehk naa “edasijõudnutele”, ei andesta tõsisemaid möödalööke, siis selline nahast kate.kaitse pikendab tunduvalt kirvevarre eluiga!
Kirjutama peaks veel teemadel: kirvepead ehk erinevad kirveste tüübid, kuidas kirvest teritada jms.
Ma ise kirvevartega ega kirvestega ei tegele. Müün muuseas suvehooajal mutilõkse, ühte efektiivsemat lõksutüüpi, seda koos õppefilmiga. Vaata ja loe lisa siit lehelt või külasta lehte www.mutiloks.com
P.S. Otsin kontakte Eestis seppadega, kes on nõus tegema custom kirvepäid ning kontakte puidumeestega, kes on nõus unikaalseid varsi tegema. Laiatarbe kaup see ei ole, olemas üks prototüüp, mille kohta on paar tuttavat huvi tundnud.
Head pealehakkamist mehed – velled!
Antti
hariduselt puidumees
hingelt metsa poole ja metsamees
Väike spikker kuidas teha, vanal ja heal – klassikalisel moel:
[Not a valid template]
Siin võib olla sinu REKLAAM.
Kui leian ausa kvaliteetkirveste maaletooja või brändi, kelle kirved on väärt reklaami, siis võta ühendust. Minu blogi on suure külastatavusega ja kõrge SEO reitinguga veebisait eestikeelses veebiruumis. Tegelen aastast 2001 turundusteenuste osutamisega.
Kirves
Varrega tööriist puidu raiumiseks, tahumiseks või lõhkumiseks vms töödeks.
Kirvesilm.
Kirve osa, millesse kinnitub kirve vars. Sünonüümid[redigeeri]. kand · kirvekand · silm.
=================================================
KIRVES ja liitsõnad:, juurimiskirves, jääkirves, kaksikkirves, kargekirves, kirvehind, kirvehoop, kirvekand, kirvekuuas, kirvelaast, kirvelaba, kirvelajatus, kirveleht, kirvelöök, kirvemees, kirvenägu, kirvereegel, kirvesilm, kirvesupp, kirvetera, kirvetäke, kirvetüüp, kirvevars, kivikirves, künakirves, laaskirves, laasimiskirves, lihakirves, lihunikukirves, lõhkumiskirves, maakirves, metallkirves, metsakirves, mättakirves, odakirves, pihukirves, pronkskirves, putkkirves, puulõhkumiskirves, puusepakirves, raiumiskirves, rantkirves, raudkirves, ristkirves, sõjakirves, tahumiskirves, tapakirves, tempelkirves, templikirves, timukakirves, tuletõrjekirves, tulekivikirves, tuumikkirves, töökirves, vaenukirves, venekirves, võitluskirves, võsakirves, õõskirves, Fraasid, endale, kirvega, jalga, lööma, kinni, nagu, kirves, pakus, kirve, alla, minema, kirvega, kurge, püüdma, kirvega, lahti, murdma, kirvest, ihuma], kirvest, puutumatu, kirvest, teritama, nagu, kirvega, raiutud, nagu, kirves, põhja, minema, nagu, kirves, ujuma, nii, kõva,, et, kirves, ei, taha, peale, hakata, terav, kirves, leiab, kivi
Kirve teema muudes keeltes.
Tõlked, abasiini: кӏвагъа, abhaasi: аиха, adõgee: отыч, обзэгъу, afrikaani: byl, aimara: acha, albaania: sëpatë, altai: малта, araabia: فأس, armeenia: կացին, aserbaidžaani: balta, assami: কুঠাৰ, astuuria: hacha, acha, avaari: гӏащтӏи, baski: aizkora, baškiiri: балта, bengali: কুঠার, bulgaaria: топор, секира, брадва (murdesõna), deg-hinagi: tthingił, denaina: duguli, hispaania: hacha, inglise: axe, ax, hatchet (väike), hispaania: hacha naissoost, gruusia: ცული, gudžarati: કુહાડી, haiti: rach, hiina: 斧子 (fǔzi), hindi: डण्ड़े से मारना, कुल्हाड़ी, hollandi: bijl, iiri: tua, inguši: диг, islandi: öxi, itaalia: ascia naissoost, accetta naissoost, jakuudi: сүгэ, kalmõki: сүк, балт, karaiimi: bolta, karatšai-balkaari: балта, karjala: kirves, kasahhi: балта, ketšua: ch’iqtana, kirgiisi: балта, komi: чер, kongo: soka, konkani: पिक्कस, korea: 도끼 [do.ggi], kreeka (uuskreeka): τσεκούρι kesksoost, kumõki: балта, läti: cirvis, leedu: kirvis, lesgi: нажах, letseburgi: Aaxt, läti: cirvis, maldiivi: ކޯރާޑި, marathi: लहान कुर्हाड, mokša: узерь, nanai: сурэ, neenetsi: тубка, nepali: बन्चरो, nganassaani: тобәкәә, niidumari: товар, nogai: балта, pandžabi: ਕੁਹਾੜਾ, poola: siekiera, portugali: machado meessoost, põhjasaami: ákšu, põhjataadi: тэвэр, prantsuse: hache naissoost, rootsi: yxa, rumeenia: topor, secure, saksa: Axt naissoost; Beil kesksoost, sanskriti: परशुः (paraśuḥ), sindhi: ڪُهاڙو, singali: පොරොව, somaali: faas, gudin, soome: kirves, suahiili: shoka, šoori: малта, taani: økse, tadžiki: табар, tai: ขวาน, tatari: балта, tok-pisini: akis, tšehhi: sekera, türgi: balta, tšehhi: sekera, sekyra, udmurdi: тӥр, ukraina: сокира, ungari: balta, fejsze, szekerce, urdu: کلہاڑی, usbeki: bolta (болта), vadja: tširve, tširvez, valgevene: сякера, тапор, vanainglise: æx, vanaülemsaksa: dehsala, vene: топор, vepsa: kirvez, vietnami: rìu, võru: kirvõs
https://
https://
https://
https://
https://