LUGU SARJAST – LOOMAD ON METSIKUD OLENDID! Karu ründas inimest – sõi mehe ära! Kuidas isehakanud loomakaitsja – karumees oma otsitud (manatud) lõpu leidis! Vähe sellest seiklusmees tiris kaasa oma elukaaslase, kelle samuti karud peaaegu nahka panid. See on õudusttekitav ja verdtarretav pärislugu – koos audio heliklipiga!
Nimelt on nihkunud piir INIMENE ja LOOM teemadel. Olles pro metsloomad, pro karu jms. ma mitte kordagi ei kahtle lõpetada looma või LOOMADE elu, kui on ohus inimese elu! Kui ka sinu lemmikloom (suur koer) ründaks inimest ja seaks näiteks lapse elu ohtu, ei kahtle selles!
Koertekasvatajate seltskonnas küsisin, kui valida ei olegi midagi muud, kui see, et ajad kitsa tee oludes alla a) tee ääres kakerdava joodiku või b) oma koera, kumbale poole keeraks (sundvaliku ees). Sain küsimuse eest sõimata ja mõni ütles otse välja, loomulikult säästaks oma koera. Sedalaadi jumalatu ja segapudru maailmavaate suund on ammu läbi kumamas! Seda meie meedias, artiklites, säutsudes ja tavaelus inimeste juttudes. Kes inimesi aitavad kurdavad, et Eestis hoolitakse vahel kodututest loomadest rohkem, kui inimestest (annetused jms.). Loom on süütu olend ja tavainimene samastab end temaga, aitab enam, kui oma enda elu rikkunud ja viina ning kuse järgi haisev joodik! Ta ise on ju süüdi jne. Aga jätame selle teema, liigume edasi – mõttearendusega.
Ma olen maailmavaatelt väga roheline ja saasta-kapitalismi ning urban/globalismi vastane! Kuid ma samas ei jaga seda “roheterrorismi” või äärmus looduskaitse suunda stiilis: lammutame väikseaarel majakese (perekond, kes elab sellele maal, on kodanikud ja tahavad elada siin riigis) ning säästame kahjakate pesi. Minu jaoks kohati tülgastav äärmus! Seda kogeb ja kuuleb kõikjalt. Looduskaitsjad arvavad ja eeldavad, et ma väiketalus või majapidamises vaatan pealt, kuidas looduskaitse all olev kull nokib 6 pealises kanakarjas ühte kana. Siin on ju kokkupõrge, kaitse all olev lind. Ehk võta seda paratamatusena ja lepi liigirikka metsiku loodusega ning arvesta see väike kanakarja loomulikku kadudesse. Suur osa maainimesi aga nii ei mõtle, nende jaoks on kana nende pereliige, peput soojendav ametnik kontoritoolil arvaku oma Eceli tabelite ees mida tahab.
Ütleme nii planeedi mõistes on inimene “kes on justkui looduse kuningas” keeranud siin asjad täielikult *********. Viimased aastasade jooksul on siin keeratud selline jama kokku, millel on teatud liikide ja koosluste mõttes. Ja eks me inimkonnana nüüd seda suppi ka sööme, eriti järgmised põlvkonnad!
Eestis on aastakümnetega tulnud ette karu ründeid inimestele! Peamiselt jahimeestega, on olnud ka surmasid. Tavakodaniku jaoks suurim oht on ehmatada kevadist pahurat ja näljast karu (eriti poegadega) või siis sattuda “valel ajal” või “vales kohas” peale emakarule koos väikeste poegadega ja seal lollisti käituma hakata! Karuründeid on olnud alles 10 aasta jooksul mitu. Üks loodusfotograaf jäi ellu tänu sellele, et kukkus nõlvakult alla, karu ründas, lõi käpaga. Ma ei leia seda lugu enam üles, oli päris kõhe!
Mõtlesin, et seda ei jaga seda, kuna see on liiga julm! Kuid kuna tänapäeva loomakaitse on kohati väärastunud, mõttemall on kuidagi metsa ja kraavi läinud. Toon teile ühe väga kurva ja jubeda loo näiteks! Märksõna: Timothy Treadwell ja tema kurb lõpp! Mõnda aega tagasi lugesin selle loo ja leiduvad materjalid põhjalikult läbi. Väga kurb lugu, ühe isikuhäirega lillelapse ja tema naise elu viimased minutid on salevstatud pildita videosse. Videokaamera surises, obejektiivi kork oli peal ja helilindilt on kuulda nende viimaseid karjeid ja luude raginat jms.
A True Story Of Love And Death In The Wilderness
Kes metsa põlgab, karu kardab või keda selline jõhker asi häirib, palun ära seda all viitena olevat videot vaata – see on nii – ütleme liiga julm, päriselt ka kahe inimese viimased minutid helilindil!
On ülim lollus minna sellistele põlismetasega ja inimasustusest väljas Alaska aladele mängima “loodusmeest” või loomade kaitsjat. Veel hullem minna hipilikus naiivsuses tõestama maailmale, et grislid on ohutud! Võtame nad kaissu ja söödame neile vegan sööki! Et te saaks aimu, mis aladest me räägime panen siia asimuudid, seal kenasti peal lahesopp, kus nende viimane laager asus. Minna sinna ilma korraliku vintpüssita ja .40cal püstolita! See on ka põhjus, miks meie looduses vaid magamiskotiga rabasaartel ööbima minnes tuleks seljakotti pista hernepüstolist veidi tõsisem kaliiber – seda enesekaitseks! Loomulikult ei lähe sul seda vaja ja see % on imeväike, kuid tead veidi kindlam tunne on küll. Ma ei esinda “lillelaste” ning “pehmpõlvkonna” suunda, ma olen 2 jalaga maas. Ka meie siin Eestis elame metsloomade keskel, kokkupõrked vms. on küll haruharva esinevad, kuid mitte välistatud.
Siin siis urban pehmodele kuulamiseks ja järgimõtlemiseks, kahe seikleja reaalelus (päriselt ka) audisalvestus, kuidas karud rapivad nad mõne minuti jooksul ära. Karud tulid veidi laabakil laagriplatsile süüa otsima, seda tunnistas pargivaht, et nad ei järginud turvanõudeid, mis neil aladel on. Kus laagriplatsil peab olema kliiniliselt jäätmevaba! Toiduvarud oli neil küll karukindlates tünnides aga oli sodi jms. Karud ründasid neid kui nad olid telgis, väljatulles pani Timothy kaamera käima ja kasutas riietele kinnituvat raadiomikofoni, mis oli tema küljes! Video on pildita.
https://
Lõpptulem oli see, et Timothy söödi ära, järgi jäid käeosad ja pea! Naist söödi vähem, kuna pargivahid said enne lõppu siiski jaole.
- Audiotape Records Fatal Bear Mauling
- Mauling Sounds Captured On Tape
- Biologist believes errors led to attack
Mõned kommenataarid video all, pean nendega kahjuks nõustuma:
** Naine oli loll kahe asja pärast:
1) Ta hüüdis “Võitle vastu!”… Proua, see on 180-320kg tapamasin!
viimasena ja kõige tähtsamana
2) Seisis sama koha peal, nagu haavatud loom, mida karud armastavad, selle asemel, et kaotusega leppida ja karust teises suunas minema joosta. Tulemus oli nõme, aga ütlusel “Tugevam jääb ellu” on vist tõsi taga…
*** Paljud inimesed ajavad paska… Ma mõtlen, kuidas nad karurünnakus hakkama saavad, rääkides “karuspreist” või relvast. Timothy tegi midagi, mida keegi teine poleks teinud. Ta tüdruksõber uskus samuti temasse…
Ta ei uskunud, et ta vajaks kaitset selles, mida ta tegi.
See on nende pool, kes iganes üritavad midagi selgeks teha.
** Te toakassi linnarahvas, grisli pole väike koer, vaid suur valge hai maismaal.
*** Mängi rumalaid mänge, võida rumalaid auhindu!
Oma videotes tungib ta aktiivselt karude “privaattsooni” ja hakkab nendega oma kriuksuva beebihäälega rääkima. Vaimselt aeglustunud hipi. Ei saa öelda, et mul oleks kahju, et tal ei olnud võimalust paljuneda.
** Ma tunnen end halvasti selle naise pärast, kes sellele idioodile metsikusse loodusesse järgnes, kus suured ja ettearvamatud elajad rändlevad. Ta poisssõber arvas, et ta oli suur ja vägev, kui ta karusid sõbrana kohtles. Pill tuli pika ilu peale, aga lihtsalt kahetsusväärne, et ta daami endaga kaasa võttis.
** Jah, võitle vastu, kallis! Ta on sinust kõigest 200kg raskem! See oli KÕIK mehe süü, et naine suri ja ta oli piisavalt rumal, et kohelda karusid nii, nagu nad oleksid taltsad…
Netis liigub nagu ikka ka hoax avastajate seas alati, kes kahtlevad kõiges (loomult pole see paha, läbi katsuda asju). Kuid selle audio audentsust kinnitas ka piirkonnma sheriff, kes uuris antud paari surmajuhtumit! Tehti kindlaks video salvestamise kuupäev ja kellaaeg, see klappis sateliittelefoni üritatud kõnega.
Video (audioklipp) on väga häiriv ja selle alla on 5740 kommentaari, ma kord hilisööni lugesin läbi tuhanded, et mida siis inimesed mujal maailmas ka arvavad. Umbes viiendik arvas, et Timothy sai seda, mida otsimas – nurumas käis, pargivahid hoiatasid teda KORDUVALT, lõpeta nali – oled maailma suurimate ja võimsamate kiskjate territooriumil jne. Kuigi ta kasutas turvameetmeid, vahetas laagiplatsi teatud päevade tagant jäi ta siiski karudele jalgu.
https://
Video, mille ta filmis veidi aega enne oma saatuslikku päeva!
On mitmeid allikaid, mis väidavad et Timothy Treadwelli ümber käib palju legende ja müüte (raamat, film, jne.). Eriti poeetiline ja ülistav on sateliitkanatele tehtuid film, mis on legend, mitte päriselus juhtunu. Nn. bilogoog ja “karuspetsialist” oli tegelikult näitleja taustaga ning maailmavaatelt seikleja ning veidi nartsissistlik eneseimetleja, kes leidis oma õnnetu lõpu metsikus looduses (stiilinäide – vaata lehe all teksti) ma pean seda väga usutavaks versiooniks. Eelnev iseloomustus on minuarust üsna omane urban-loomakaitsjate-aktivistide suhtes, niipalju kui mina olen osadega kokku puutunud! Nende maailmanägemus, elufilsoofia ja mõttelaad on veidi sassis ja metsa poole! Sedalaadi arvamusi oli ka Youtube video all kommentaarides. Sama stiil kumab välja ka meie urban loomakaitsjate juttudes, maailmavaates ja elufilosoofias, mis on eluvõõras ja kohati naeruväärne! Päästame kõik hundid Eestis, nad on nummid metsakutsud, siis oi taluõuel on nälginud veised ja hobune, kuna on puusakonto näha jne.
Avalikkus sellest väga ei räägi, et tegelikult on maailmas hukka saanud ja ära söödud suur osa taolisi “loomakallistajaid” ning ellujäämise ekstremiste. Näiteks on mitu maailmakuulsat “ellujäämnise guru” saanud hukka just oma “välismissioonil”. Mulle see ekstreem värk ei meeldi ning ma põlastan nii LÕBU PÄRAST KÜTTIJAID – TAPJAID, kui ka neid “piiride kompajaid” ja kohati loomade segajaid ja tülitajaid. Nad on vahel jutskui “Darwini auhinna laureaadiud” ning kui osa neist oma otsitud tasu saab, siis pole midagi KAASA TUNDA – pingutasid ja said mida otsisid! Toon näite, kalli raha eest tehakse mestikusse Siberi taigasse tapahimu jahiretki, siis on see siiski halb õnn, et karu kellegi maha murdis (juhtumid päriselust).
Meenub raamat LÕHIKLÄINUD KOLU MATS (kaanepilt), mis on Euroopas keelatud (narrus kuubis). Seal üks lugu oli vist JAUNART JAUNMARI JÕNGERMANNID, kaks venda, kes loomi piinasid ja mismoodi siis loomad hiljem neile kätte maksid. Minuarust võiks selline julm ehmatus olla iga lapse ja noore arengus ja kasvamisloos elementaarne osa! EI narri loomi ega pilka – mängi nende eludega. Iga elu on püha, ka loomade oma!
Kel külma närvi jätkub, siis netis leiab lausa pilte, kus karu on inimest mekkinud (tema jaoks on inimkeha vaid toit). Viiteid ei saa väga panna, kuna enamus küünistatud, vigastatud ja ärasöödud on jahimehed, kes paraku on A) loomulik kadu, karul on õigus neid rünnata, ta tunneb ju ohtu b) loomi ajavabalt õrritanud matkalised ja muud ekstremistlikud napakad. Püüdsin siia panna lihtsalt juhuslike õnnetute ohvritega lugusid.
Viiteid karude teemal metsikus Alaskas, Kanadas ja Põhja-Ameerikas:
- Grizzly bear kills couple at ANWR campsite
- Karu tappis Venemaal postiljoni, mattis maha, et hiljem süüa
- Oil worker killed and eaten by hungry bears
- Man-eating bear shot dead
Kommenteerin siin ka interneti labaste ja ajuvabade video nähtust! Suur osa loomade kokkupõrked inimestega on tegelikult haiged julmurfilmid, kus inimesed õrritavad, segavad, häirivad loomi ja siis järsku juhtub midagi väga koledat! Kohati isegi paras, nad ei ole lugenud KOLU MATSI lugusid, või neile ei ole vanaisad õpetanud: loomi tuleb austada ja suhtuda neisse respektiga. Ehe näide pullide õrritamine, võidujooks ja veristamine jne.
Hiljuti liikus ringi video, kus Hiinas ühe tootmishoone lao esisel platsil ründas inimesi metssiga (suur kult). Vähe sellest, et see rappimine – tapmine jäi valvekaamera videosse. Videos on näha, kuidas poolearulised hakkavad käekoti või pappkarbiga eemale peletama paarisaja kilost meeletu jõuga ja 2 noaga (kihvad) varustatud lihamäge. Mees jooksis verest tühjaks (jalaarterid purud) ja see naine oleks samuti surma saanud. “>Selles videos aga näeme, et ega midagi väga teha ei ole, kui karu juba inimese haardesse saab, käed tuleb panna kuklasse ja kaitsta kaela – see on primaarne!
Eesti oludes on nii jäägrid ja jahimehed, kui ka loodusmehed kinnitanud, et meie metsades käies, telkides ja ööbides ei ole karu ohuks (sa ei pea paaniliselt kartma karu). Karu meie aladel enamjaolt kardab inimest (v.a. erandid), püüab vältida ja inimese oskusliku käitumise korral võimalik rahumeelselt “sõpradena lahkuda” ka ootamatu üllatuse ja kokkusattumise järgi. Olen sel teemal Ellujäämise metsalaagrite teemas kirjutanud ja jaganud materjale mujalt maailmast (mida teha jne.). Kuid samas ei maksa unustada, et tegemist on siiski metsiku loomaga ning ohutunnet omada on väga ELUTERVE ja ELEMENTAARNE!
Lõpetuseks lõkkeõhtu tondijuttude stiilis: üks teisest masti lugu ja siia VASTUKAALUKS Timothy kurva saagale ja lollusele!
See on siiski POSITIIVNE LUGU, kuigi karu jaoks lõppes kurvalt. Mees kaitses oma koera ja proovis aastasadade tagust vastasseisu (aeg mil polnud tulirelva), päästis oma lemmiku pussnoa abil. Loomakaitsjad MINESTAGE LOOGU, müts maha sellise mehe ees Take a knife to a bear fight!
Kui mahti saan, siis püüan aja jooksul siia lisada ka oma kogutud materjali ja kirjutise, mida teha siis kui karu ründab sind. Teooriat on palju, kuid on ka läbielamisi ja sellest lausa raamatuid kirjutatud. Õnneks seda juhtub meie regioonis üliharva ja suurem tõenäosus on, et sulle kukub jääpurikas kaela, kui karu sisnd ründab või lausa ära sööb. Suurim oht on aga liikluses hukka saada või näiteks”kantserogeensete toiduainete loteriis” vähki surra!
Antti
nime poolest loodusmees
[Not a valid template]
=============================================
The Myth of Timothy Treadwell
by John Rogers; Katmai Coastal Bear Tours
Timothy Treadwell’s death in 2003 has led to the production of two books, two movies… and a lot of speculation(1). Nonetheless, only two facts have been established beyond question: first, that along with Timothy, Amie Huguenard was also killed, as well as two bears; second, that no-one really knew Timothy Treadwell or understood what he was trying to achieve through his life with the bears along the coast of Katmai National Park(2).
It is well known that Timothy Treadwell was an aspiring actor who worked as a waiter and bartender with problems of drug addiction and alcoholism in California. However, during the summer of 1989, he underwent a transformation so sudden and remarkable that it allowed him to survive thirteen summers of camping with brown bears before being killed and consumed by them. During this time, the world got to know Treadwell as the bear-man, the educator of children about bears, the author and film-maker, the actor and con-artist…
My observations might give some insight into his aspirations with the bears. I believe Timothy’s main ambition was acting and film-making. Surviving his first summer amongst Alaska’s brown bears not only gave him a reason to live, it also provided him with an idea – this is how he would fund what he really wished to do; if he succeeded in making people believe these bears needed his protection, he would get the acknowledgment, the equipment and the economic support he needed to fuel his desire.
Additionally, there was, in my opinion, a deeper and more personal side to Timothy’s love affair with the bears. The latest movie, Grizzly Man, shows Timothy Treadwell as a lost soul, shy and insecure about his sexuality, an introvert, effeminate-mannered young man constantly seeking some form of recognition. This, he got from the bears, and so he found himself insatiably repeating the experience time and time again. The bears didn’t need his protection; he, however, craved for their tolerance and acceptance. Grizzly Man shows a Timothy Treadwell who is passionate about the bears. I’d say Timothy cared about them as much as any bear enthusiast or commercial operator along the coast of Katmai, but this was second place to his own fascination about himself as a so-called “bear-whisperer”.
/// DEATH CIRCUMSTANCES (VI) A video camera was recovered at the site that proved to have been operating during the attack, but police said that the six-minute tape was blank; only the sound of their agonized cries as a brown bear mauled the couple to death was recorded. That the tape contained only sound led troopers to believe the attack might have happened while the camera was stuffed in a duffel bag or during the dark of night. ///