Miks peaks hambaharja vahetama? Pildil liiga kulunud ja päevinäinud hambahari! Üllatuslik on aga see moment, et hammaste pesemisel -. harjamisel on olulisem just hambahari ja pesemine ise (liigutused), mitte niivõrd hambapasta olemasolu! Väga efektiivselt toimib ka söe jm. looduslike komponentide baasil hambapastad. Soodaga peaks olema ettevaatlik,. üsna abrasiivne materjal.  

Kõik, mida peaks teadma hammaste pesemisest

Elektrooniliste mikorskoopidega (supermakro) fotod hambaharjastest: 

Hambaharja harjased, pildil on näha juba ülalt kuumisjälgi.

Miks peab iga 3 kuu tagant hambaharja vahetama?

Hambaharja peaks välja vahetama iga 3 kuu tagant, sest ajaga toimuvad harjastes muutused:

• Kuna tavaline hambahari kaotab kasutades elastsuse, selle harjased deformeeruvad ning muutuvad ebaühtlaseks umbes 2-3 kuuga, siis need ei puhasta enam nii hästi hammaste kontaktpindasid;
• Ärakulunud ning viltuvajunud ning laiali vajunud harjased võivad pestes igemeid vigastada;
• Hambaharja harjased kuluvad hambaid puhastades ebaühtlaselt ja hambhari ei toimi nagu peab – kattu on raskem eemaldada;
• Hambaharjal pesitseb väga palju baktereid – nii tavapäraseid suuõõnes elavaid kui ka näiteks kolibaktereid, mis hakkavad paljunema. Hambaharjale on vahel hea teha kuuma vee “deso”. 
• Hambaharja liiga kiire kulumine võib tähendada seda, et hambaid harjatakse liiga tugevasti või vale tehnikaga.

NB! Hambaid tuleb harjata õrnalt, ringjate liigutustega ning alati tuleks kasutada VAID pehmete harjastega (SOFT) hambaharja. Vastasel juhul vajavad lisaks hambaharjale väljavahetamist ka hambad.

Pildil laste kasutusel olnud hambahari ja bakterite kolooniad. 

Aga läheme siis teemag edasi. 

Hambaid ei peagi pesema, suu ise reguleerib ja puhastab ennast?!

Me sööme iga päev ning suu kui mälumisorgan töötleb läbi üsna arvestatava koguse biomassi, mis rändab edasi meie kõhtu! See suur purustamis veski ja laiaks litsumise kombinaat aga vajab vahel hooldust! Tõsi Looja on algselt konstrueerinud asja nii, et see on “isepuhastuv kombinaat”, kuid teatud mööndustega (patt tõi haigused ka halvad bakterid majja) ning erinevatel kaasaaja probleemide tulemusena, see värk ütleme nii tugevalt häiritud. 

Pildil kulunud hambaharja otsad

See “suu hoiab end ise korras” on väga haruldane asi, mida hambaarstid vahel harva ka näevad, Tegu on geneetilise “hälbega” (heas mõttes st. ehk neil on säilinud Eedeni laadne suu-ihu isetervenemise värk, st. on säilinud sedalaadi organismi võimekus). Nende suu süljevool intensiivsus ning selles sisalduvad ained, on kaastegurid, mis puhastavad suud. Võimalik et ka õige toitumine, kui sage ning just mida nad söövad jms. see keerukas kombinatsioon on nende kõrges eas korras suu tulem. Kuid siiski me ei pääse harjamisest, ega peaasi ei ole pasta, ikka harjamine.

Vanad leidud on näidanud, et isegi antiikses Egiptuses, siiski inimesed harjasid juba suud, tõsi algeliste tuustide ja asjadega. Ka siis juba teati suuhügieenist algasju ning loputati suud, samuti näriti teatud taimi (varsi ja lehti), millede suhtes oli “uskumus” et see aitab ära hoida hammaste lagunemist jms.

Sedalaadi hambahari on siiski hiline nähtus, 18 sajandil USA-s üks hambaraviassistent tegi loomauust algelisi hambaharju, kus olid harjased. Antiiiksed olid teistsugused.

Seega ei ole mingit õigustust ega “suva suhtumist” hammaste pesu – harjamine on mõttetu tegevus. Seda kinnitab hambaraviteadus! Kus hambaarstid peavad päevast päeva tegelema nende äramädanenud, köndistunud ning kohutavade vrakkie ja varemetega, mis osadel “mittepesijate” suus siiski otsa vaatab.

Hambaarstid ei seedi (üldiselt nad seda välja ei näita) inimesi, kes kiidulaulu saatel laastavad oma suid ja siis hädaga “mängivad” suuri ohvreid. Nad on ju iseenda vangid, iseenda kannatuste osalised kaasaaitajad! See on vahel siiski eneseteadlik hävitamine, nagu joodikud pehmendavad oma maksasid jne.

Tõsi omaette teema on, miks on vanade tsivilisatsioonide ja aerholoogilised väljakaevamised näidanud, et tolle aja inimeste hambad olid suhteliselt heas korras. Sellele teemal räägime mõni teine kord. Sellel on siiski rida üsna loogilisi seletusi ja teooriaid. Üheks siiski on see “keemia-pasa” ajastu, mis inimene justkui hüvanguks on kõike teinud, kuid mis maksab meile kätte meie tervise ja ka hammaste näol! 

Eraldi tahaks rõhutada ja toonitada, et hoidke 5m kaugusele ja käige kaarega mööda igasugustest suuhügieeni asjadest, mille pean on antibakteriaalne. Suus on sadu-sadu tuhandeid baktereid, mis omakorda jagunevad sadadeks erinevateks batsillideks, kelledest suur osa on vajalikud ja kasulikud. Ning need anti-bacterial tooted on üks suurim ja võikam jaburdus üleüldse. Nagu oskaks nad vahet teha, milline on hea ja milline paha bakter. Mu suuhügieen paranes palju aastaid tagasi kui loobusin tavapoodides müüdavate laiatarbe ja masstoodete kasutamisest, sellega võib autol aluvelgi läikima lüüa. See on mingi haisev valge pläga, mis väidetavalt tapab ka muuseas bakterid suust. Kurb et sellist jama toodetakse. 

// SIIN VÕIKS OLLA SINU REKLAAM ///

Olen jaganud neil teemadel lisaks temaatilises Facebooki uudisvoos: Jumalik tervis ja siis Looja Looming. 

HOIDKE OMA HAMBAID nagu kallist vara – kaasvara siin maises elus! 

Tervislike tervitustega …

Antti Loodus
www.looduspere.com

https://

https://