Eestis ei ole küll väga palju jõgesid, kuid siiski tuleb ette seda, et teelt väljasõit lõppeb osadel autojuhtidel veekogus. On selleks tiik, kraav, jõgi, järv vm. veesilm. Kuna sellist avalikku statistikat ei leia, siis võib aimata, et selliselt on oma elu lõpetanud kümneid ja kümneid inimesi ainuüksi meie maal, Maailma statistika on igal aastal hukkub sadu inimesi, eriti veekoguderohkel USA-s, Kanadas, Skandinaavias jm. veekoguduserohkel ja rannikualadel.

2017. aastal toimus Ameerika Ühendriikides ligi 21 000 avariid, kus sõiduk süttis või uppus osaliselt või täielikult vette. Riikliku statistikaameti andmetel hukkus nendes vahejuhtumites 1800 sõidukis viibijat.

Mind ajendas seda lugu kirjutama just täna uudistes, kus üks vanapapi uppus veekogus.

Raplamaal hukkusid autoga läbi tiigijää vajunud mees ja kaks koera

Siin üks jutuajamine chatis.

Antti & Camilla:

Antti: Papi saanud uksi lahti, jää jäi vaata vastu ust! Siin meelespea! Ootad ära, kui auto rullumise lõpetab, teed rihma lahti, püüad avada uksi ja elektrilisi aknaid (viimased peaks toimima veel mitmeid minuteid peale uppumist). Kui vesi ei ole salongis ei saa uksi lahti, vastusurve! Kui uksi enam lahti ei saa, aknad lahti ei lähe, siis hakkad jalgadega peksma küljeklaasi. Teed seda seni kuni vesi tõuseb ohtlikult kõrgele, ole mureta, mingi tasku jääb veidikeseks ajaks. Kui tekib avaus, siis hingad sügavalt sisse, kui vesi pressib sisse. Osadel autodel uksed on elektroonsed jäävadki lukku, jääb vaid klaasi purustamine! Võtad taskust telefoni või miskit tugevat (ettevaatust klaaspudel läheb purkuks) peksad küljeklaasi sisse, mul on sp. masinas 1 metall taskulamp!

Camilla: Müüakse seda klaasihaamrit ka koos turvavöö noaga. Ma olen pidanud autoakent puruks kiviga peksma ja ei lähe. Kui me laps suvel autosse lõksu jäi väiksena. Müüakse seda klaasihaamrit ka koos turvavöö noaga!

Antti: Mul on see aga see kipub avariis või rullumise korral kaduma. See peaks olema kruvidega käigukangi kõrval, sellele rihma läbilõikaja ka olemas. Paljud on hukka saanud, kui rihmad kinni, kas teate, et rihma kinnitus klõpatsid võivad ka tõrkuda, sa peaksid vahel manuaalselt harjutama, kuidas autos rihma maha saada, kui klõpats ei tööta.

Camilla: Telliskivi ka ei teinud. Lõpuks raudkangiga sai. Last ei saagi turvatoolist välja kui auto tagurpidi.

Antti: Peab olema terava otsaga, tömp asi ei purustagi, isegi kurikas põrkab tagasi otsa ette, neid videosid turvalisuse õppe kohtades küll. Eks papi hakkas oma koeri tagant võtma, siis oli juba pool vett ja pildilt tundub, et tal on hingamis tasku jäänud, kuid vee all kehaga sa enam akent ei prusta ja külm teeb 2-4 min oma töö!

Antti & Ants arutavad:

Antti: Tagurdas hakkas kalalt koju minema. Aega oli tal mõned minutid, kui jääga tagaaken purunes, siis oli vähem! Koerad vist said saatuslikuks! Kui oled juba vee all, siis selliseid aknaid ei purusta, ilma abivahendita!

Ants: Vaata pilti saad aru kuidas see juhtus! Kui vana mees on nii rumal siis on tulemus selline!!

Antti: Ronis ise jääle, eks pimedas sattus kaldale vai? Segane lugu. No pildi järgi ei saa aru, mis seal juhtunud on, arvata võib eri asju.

Ants: On ju veekogu jääl ringi sõitnud asi lihtne

Antti: Võis ka täis olla, st. sõita teelt välja või liiga julgelt jääle, tagasi põrutas valest kohast ja vajus tagasi! Seal oli kirjas, et tagasivajumise jäljed olid! Või ülalt kaldast vajus alla? Pildilt on näha, et oksad on murdunud ja koor maas, seega vajus tagasi. Õllepurk ulbib, jääl sikutajad nad viskavad ka viina.

Ants: Kaasaegsetel autodel ei purusta esiklaasi mingi valemiga klaasid on mitme kihilised ja vahe kilega. Kui sellises situatsioonis veel midagi jõuad päästa siis peab olema päris suur haamer ja ukseklaasi sellega põrutada.

Antti: Sa pead uusi autosid silmas. Peaks romulas-vanametalli platsil kohe kord proovima, võtan selle avarii haamrikese kaasa. Kas külje omad ei ole karastatud (ternesklaas) st. avarii pääsuks tehtud?

Ants: Kaasaegsetel autodel ei purusta esiklaasi mingi valemiga klaasid on mitmekihilised. On staliniit ja tripleks klaasid. Staliniit on karastatud klaas ja puruneb löögist peeneteks kildudeks. Tripleks on mitme kihiline ja vahe kilega. Ka sauna klaas uksed on karastatud klaasid purunevad samuti kildudeks.

Antti: Meil siin peaks olema enamus autodel karastatud klaas külgmistel akendel. Kui on lamineeritud, siis on puuks. Ma olen näinud ka videosid, kus kurikaga lüüakse juhiklaasi ja see põrkab kurjamile otsaette tagasi, see on lamineeritud klaas – turvaklaas, kus 2 klaasi vahel on kile,plastik kiht. NB! Kes on lasknud oma autoklaasid tumedamaks kiletada, see on vette vajumisel kohutav turvarisk!

======================================

Siin samuti hiljaaegu toimunud lugu:

Õnnesärgis autojuht! Vedi paremale ja oleks kõik olnud. Oleneb kiirusest, paks jää purustab esiklaasi, masin upub minutiga. Jää võib teha esiistujaid uimaseks või meelemärkuseta, kui sügav vesi, on uppumine garanteeritud, liiga vähe jääb aega! Vaata pilte siit.

======================================

https://

Küsimus: Kui kaua on aega uppuvas autos?

Sel teemal tehtud erinevate uuringute käigus leiti, et valdavas enamikus olukordades hulbib-vajub sõiduk enne uppumist tegelikult 30–120 sekundit. See on teie parim võimalus pääseda. Jää rahulikuks, aga tegutse ka kiiresti. Kui teil on oma mõistust, on 30 sekundit isegi reisijatega põgenemiseks palju aega.

Üle maailma saab iga aasta surma selliselt! Kanada, Skandinaavia, USA osad osariigid, kus on palju järvesid ja jõgesid. target=”_blank” rel=”noopener noreferrer”>Vaata seda videot.

https://

======================================

Lugedes neid materjale, vaadates videosid, koostasin siis sellise kodumaise ja lihtsas keeles suunised – meelespea!

VEESURVE

Auto vajudes juba 15-30 sekundiga veetase sinnamaasi, et sa ei saa esiuksi lahti! Loobu autooste lahtitegemise mõttest, keskendu külgmistele akendele. Nr.1 need lahti teha elektrilise juhtimisnupust. Nr.2 kui elektrisüsteem ei toimi ja aknad ei avane, siis tuleb need purustada! Kui jõuad seda teha, enne vajumist välju kohe, ära oota midagi. Kui auto reisijateruumi salong hakkab veega täituma (poolenisti), siis tea, et klaasi purunemise korral, tungin u.10 sekundiga sinna veemaht, mis kaotab veetasku! Aken purustatud, hingate paar korda sügavalt sisse ja välja, ja siis sukuldute, et väljuda autokanast! Enne sukeldusmist hämaras või pimedas püüa kindlaks teha, kuhupoole jääb veepind ja väljapääs.

PURUNEMATUD KLAASID

Auto esiklaas on mitmekihiline ja seda ei saa mitte mingi valemiga uppuvas autos purustada! Selleks on mõeldud avariiväljapääsuks küljeklaasid! Need purunevad, selleks tasub hoida autos metallkorpusega taskulampi, spetsiaalset avariihaamrit vms. Juhul kui sa ei jaksa purustada klaasi, keera käelaba varrukasse, mütsi, riidetükki, köekotti vms. ning seejärel võta väike tugev ese ja löö nii kõvasti kui jaksad, aut küljeklaasi ülaserva osasse. Kui autoaken ei purune, siis jätka löömist samasse kohta, see annab järgi ja mureneb tuhandeks ternesklaasi teraks, mida tuleb alguses veidi kaasa aidata, lahti murda.

Infoks kõigile – autodes on väljapääsu avarii otstarbeks tehtud lisad! Selleks on esiistmete kaelatoed, neid saab 1-2 nupust vabastada ja välja tõmmata, Selle metallosaga saab küljeaknaid purustada!!!

ELEKTRISÜSTEEMIGA UKSED

Vanemate autode uksi saab üsna lihtsalt lahti ka peale avariid ja sõidu ajal, Paraku kaasaegaetel masinatel lukustuvad uksed süidu ajaks, mis on turvafunktsioon, et rulluvas või kraavi sõitvas autost inimesed välkja ei paiskuks või laperdavad uksed ei vigastaks seesolijaid.

JÄÄTUNUD VEEKOGU

Esiots mis on raske, vajub selliselt, et juhi ja kõrvalistuja uksed ja aknad on üldiselt jääga tõkendatud. Peate kohe keskenduma tagaistujate akendele, kasutage jõudu, et purustada akne, see võib päästa teie elu.

PAANIKA

Meis hakkab tööle ürgne ellujäämise instinkt, mis osadel üle võlli keerab ning põhjustab pääsemist takistavaid rahmeldamisi jms. Jää rahulikuks, vabasta turvavöö, hinga sisse ja välja paar korda ning siis tegutse.

Jäta meelde KIIRUS ON ELLUJÄÄMISE VÕTI ehk aega on umbes 30-60 sekundit kuni minut!!! Kõik asjad tuleb jätta ja lahkuda!

Hoidke endid, paha ei tee kriisvõimekuse ja ellujäämise raamatute sirvimine ning temaatilise infoteabe omandamine! Vaata allpool lisa, viiteid jms.

Pühendan selle sissekande oma nooruspõlve sõbrale Ravelile, kes hukkus ühel saatuslikult suveööl, kui sõitsid Lõuna-Eestis teelt välja järve. Kahjuks kustus tema ja ta pruudi elu seal järves. Üks kurvemaid matuseid oli selle koleda loo topletkirstu matus.

Antti Loodus
www.looduspere.com

===================================

Materjale – viiteid:

Õnneks selliseid asju juhtub siiski üliharva: Lätis uusaastaööl avarii teinud 7 noort uppusid ja Pildid ja video: autoga auku kukkunud mehed keesid kuumas vees elusalt ära

Jääst läbivajunud autost eluga pääsemine:

Avamere-energeetika õppeharu juht Urmas Piir ning kvaliteedi- ja keskkonnajuht Ragnar Klaamas jagavad selgitusi punktide kaupa.

Esmalt tuleb sõidukiga läbi jää vajudes meeles pidada, et autost pääsemine on ainult autost pääsemine. Märjana jääl või auto katusel ei pea te samuti kaua vastu — alajahtumine on kiire tulema. Ainus lootus on telefon, mis märjana siiski tihti ei tööta. Seepärast katsuge jääteele minnes alati panna telefon veekindlasse kotti või sügavamale riidekihtide vahele.
Jääl sõites võiks olla riietus kihiline ja lukud nööbid kinni. Sulejope märgub mõne hetkega, seepärast on Windstopper-tüüpi riided paremad. Pakuvad tuulekaitset ja seeläbi ka sooja.
Igaks juhuks tasub taskusse panna jäänaasklid. Sest nii saate vajadusel ennast jää peale venitada.
Jalanõud peaksid olema võimalusel kõrge säärega, et need vees jalast ära ei tuleks. Sõrmed ja varbad kipuvad esimestena külmakahjustusi saama.
Autost tuleks püüda välja saada enne, kui see jää alla vajub. Paljud ettevaatlikud inimesed sõidavad jääl turvavöö lahti ning see on igati mõistlik.
Sõita autos küljeaknad lahti on küll külm, kuid see tagab võimaluse akna kaudu välja ronida, kui läheb kiireks. Elektriaknad suure tõenäosusega vee all ei tööta.
On autojuhte, kes sõidavad jääteel autouks pisut lahti. Selle eelis on võimalus, et kiiresti lahti lükatud uks võib pakkuda vajuvale autole ajutist tuge ja see ei vaju nii kiiresti läbi jää. Kuid kui avatud on ühe poole uksed või auto külili vee alla vajuda või end üldse ümber pöörata.
Kui auto on läbi jää vajumas, tuleks tegelda eelkõige enesepäästmisega. Lapsed ja vanurid kaasas on parem jääle mitte minna.
Kui teil ei õnnestunud enne vettevajumist autost välja ronida, siis arvestage, et külm vesi tekitab tõenäoliselt külmašoki. Isegi väike kogus vett, mis riiete krae vahelt kehani tungib, tekitab vajaduse äkiliselt sisse hingata. Tegemist on reflektoorse käitumisega ja seda ära hoida pole võimalik. Ainus asi, mis takistab teid kopse vett täis tõmbamast, on suu ja nina käega sulgemine. Kopsud õhku täis, suletud nina ja suuga on võimalik esimene külmalaine tagasi tõrjuda ja püüda veepinnale ujuda.
Veepinnale jõudmine on öisel ajal praktiliselt võimatu, sest ilma sukeldumismaskita on ülal olevat jääauku võimalik vaid ähmaselt ette kujutada. Tõenäoliselt ei ole jääaugus vaba vesi, vaid jäätükid, mille vahelt tuleb ennast pinnale suruda.
Kui inimesel on õnnestunud jääaugust pea välja saada, sõltub eelkõige tema riietuse tihedusest ja veekindlusest, kui palju on aega, et ta ennast jäänaaskleid kasutades kõhuli välja upitaks. Väga tugev inimene saab välja ka ilma abivahenditeta.
Kui olete autos vee all nii, et salongis pole vett, siis seisab ees keeruline ülesanne. Eriti siis, kui te pole üksi. Tõenäoliselt kaotab keegi närvid ja koostöö jääb ära. Koostöö all peame silmas seda, et kui aken purustada, peavad selleks hetkeks valmis olema kõik, sest vesi tungib sisse suure jõuga ja inimesel tekib seesama, eespool juba viidatud reflektoorne vajadus kohe sisse hingata. Kõik peavad hingama sügavalt sisse, katma suu ja nina käega ning olema valmis külmašokiks.
Klaasi purustamiseks sobiv abivahend võiks olla auto võtmerõnga küljes. Maksab mõned eurod. Juhul, kui seda ei ole, tuleb kasutada mõnd raskemat metallist eset. Näiteks noapead. Purustada tuleks küljeaken või -aknad.
Enne purustamist peab püüdma orienteeruda, kus on all ehk põhi ja kus on üleval ehk veepind. Külmašokiga kaasneb orientatsiooni kadumine, seega peate lihtsalt mäletama, milline aknaserv näitab suunda üles.
Kui salongi voolab vesi, võib riietes olev õhk tekitada ujuvuse, mis surub teid autosalongi lakke. Kiireim tee välja on lähim avatud aken. Selleks peate haarama ühe käega aknaraamist ja tõmbama ennast auto salongist välja. Kui avasid on ainult üks, võib tekkida olukord, kus paanikas inimesed ummistavad trügides aknaava. Hea õnne korral tekib autosse õhutasku, sellest on võimalik mõnekümne sekundi jooksul, enne kui kangestute, täiendada pinnale ujumiseks vajalikku õhutagavara.
Vee all on alati pime või äärmiselt piiratud nähtavus. Põgeneda saab ainult käsikaudu ja mälu järgi. Põgenemistee tuleb endale valmis mõelda.
Põgenema saab asuda alles siis kui rõhk autos on võrdne ümbritseva vee rõhuga. Kolme meetri sügavusel võib tekkida kõrvades valuaisting, mis suurendab šoki ohtu.
Peale vee salongi tungimist hakkab auto kiiremini vajuma. Ja võib pöörelda. Päevasel ajal saab ujuda heledamas suunas, kuid puhas jää võib olla petlik ega garanteeri jääs oleva augu leidmist.
Meie kopterisimulaatori (Revali merekoolis on õppeotstarbel kasutusel helikopteri päästesimulaator, mille peal õpetatakse muu hulgas ka vette kukkunud lennumasinast väljumist — toim) praktika on näidanud, et soojas vees vertikaalasendis suudavad inimesed ennast läbi avatud akna suhteliselt kiiresti pinnale tuua. Kahjuks ei ole see nii pöörleva simulaatori korral. Paanikasse sattunud treenitavad on pöörlemise ajal väljudes hakanud ujuma hoopis sügavamale. On ette tulnud juhtum, kus orientatsiooni kaotanud treenitav ei mäletanud, et oli juba kopterist lahkunud ja püüdis sinna läbi avatud akna aina tagasi minna. See kõik toimus veetemperatuuril 21° C juures.
Suurimaks ohuks jäisesse vette sattumisel ongi vee hingamiseteedesse tõmbamine, millele järgneb köharefleks ja uppumine. Hinge tuleb kinni pidada nii kaua kui võimalik.
Juba 15°C juures tekib 50 protsendil inimestel külmas vees hüperventilatsioon ehk kiirenenud pealiskaudne hingamine, mis võib lõppeda šokiga.
Kui olete saanud pea veest välja, tuleks püüda saada hingamine kontrolli alla, et oleks jõudu jääle ronida. Rahunege, sest veel on lootust!
Jääl tuleks püüda abi kutsuda ja võimalikult tihedalt (külg-külje kõrval) kaaskannatanutega koos tuulevarju otsida. Kui lahkute jääaugu juurest, eksite suure tõenäosusega.
Kui teil õnnestub sõber veest välja tuua ja ta vajab elustamist, siis puhastage (käega) suuõõs ja tehke kõigepealt viis elupäästvat suust suhu hingamist ning selle järel alustage südamemassaaži sagedusega 100 vajutust minutis. Iga 30 vajutuse järel oleks hea teha kaks korda suust suhu hingamist. Kui kaua? Kuni sõber tuleb elule või kuni te enam ei suuda.