Kohv – kohvi – kohviuba – tabuteema

Seekord räägime me kohvist. Pühendan selle kirjutise paljudele kohvisõpradele. Peamine Pinge=Paine miks kirjutan on, miks meil müüakse nii vähe “mahekohvi” ning üleüldse on kohviteemad “vaiba alla pühitud”. Sest kes tahab olla see freak, kes meie hääd “püha&puutumatut” kohvi tögama tuleb, eks …

Peale nafta Top.2 kaubandusartikkel

Kohvitööstus on maailma toiduainetetööstuse TOP1 sekka kuuluv saadus! Ülemaailmse kohviäri on miljardite dollarite äri, just sellised rahad liiguvad! Tegelikult on on rahvusvahelises kaubanduses kohvi nr.2 kaubaartikkel ehk siis jääb alla toornaftaärile.

Aastast aastasse joob maailm rohkem kohvi ja eeldatavasti ületab nõudlus pakkumist jätkuvalt. Aastatel 2019/2020 on maailma tarbimine hinnanguliselt üle 166 miljoni koti (9,60 miljonit tonni), samas kui prognooside kohaselt kasvab see aastaks 2025 200 miljoni koti (12 miljoni tonni) lähedale. See juhtub kliimamuutuste mõjuna kasvab plahvatuslikult, esitades kohvitootmisele üha suurema väljakutse. Viimast puudujääki korvatakse kohvitaime ja kohviistanduste loodusliku tasakaalu arvelt. Sünteetilised väetised, taimekaitse mürgid jne. 

Kohviäri on tegelikult räpane ja julm äri, kohalikud farmerid, kes kohvi kasvatavad on sisuliselt orjad, kohviäri on kasulik eelkõige VAHENDAJATELE.

2016. aastal avaldasid sõltumatud uurijad Danwatch aruande Brasiilia kohvitöötajate olukorra kohta. Aruanne kohvitööstuse kohta on valgustanud tõsiasja, et lepingud on põllumajandustöötajate jaoks pakiline probleem. Aruandes väidetakse, et peaaegu pool kõigist maailma suurimas kohvitootmisriigis asuvatest kohvimasinatest töötab lepinguteta.

Kohvi on ülimalt kasulik (tulus) suurtele globaalsetele kokkuostjatele ja globaalsetele vahendajatele kuni lõpp väärindajatele (jahvatajad ja pakendajad). Need neli globaalset giganti omavad kohvi turgudest üle 50%  Kraft, P&G, Sara Lee and Nestle (jäle tegelikult teemaailm on umbes sarnane). 

Fairtrade ehk ausa kaubanduse programm on toiminud juba pea aastakümneid, kuid selle levik ei ole hoogne, tänu vaevalisele üleminekusoovidele farmerite suunalt. Tasu on küll suurem, kuid säästva kohviistanduse suunaga kahekordistub töömaht ning ökokohvi kasvatamine on üleüldse globaalselt niššitoode, kuna kohvitaime ohustavad paljud satikad ning hallitused, põletikud ja mädanikud

Kohvi ja lapstööjõu kasutamine

Kohv ja orjus – mis mõttes eks? Kas sa näed ühendavaid niite? Siin on mõned väga silmi avavad faktid … 

Kohvi tootmine ja tarbimine

• See on lihtne: joo kohvi = tee asju kiiremini ja suurema energiaga.
• Kohv on tugeva maitsega enamjaolt kuumjook, mis on valmistatud kohvitaime röstitud seemnetest.
• Kohviube saadakse kohvitaime viljadest, mis kasvab üle 10 miljonil hektaril enam kui 70 riigis; peamiselt ekvatoriaalses Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Lõuna-Aasias ja Aafrikas.
• Kohv on peamine kofeiini tarbimise allikas USA-s ja see on vee järel maailmas populaarseim jook.
• Keskmiselt kulutavad kohvijoodikud kohvile 164,71 dollarit aastas.
• Täna tarbivad USA kohvijoojad keskmiselt umbes 3,1 tassi päevas ja 52% üle 18-aastastest ameeriklastest joob igal hommikul kohvi. Lisaks sellele joob kohvi kohvi 30% elanikkonnast, mis tähendab, et üle 80% ameeriklastest tarbib.
• Kohvi suur populaarsus ja kohvitööstuse kasumlikkus on selle suuruse ja ulatuse poolest peaaegu mõistmatud. Kohvitööstus on miljardite dollarite suurune tööstus, mis on koloniaalajast alates soodustanud meeleheitel olevate riikide vahelist kaubandust.

Tänapäeva orjandus

• 27 miljonit inimest on orjad kogu maailmas, rohkem kui muul ajal maailmas; ja 8,4 miljonit on laps.
• Orjanduse tüübid hõlmavad: kinnine töö, seksikaubandus, sunniviisiline töö, tehaste ekspluateerimine, orjandus põlvnemise järgi ja mõnel juhul sunniviisiline.
• International Labour Organisation andmetel on 250 miljonit last tööl ja 120 miljonit neist lastest töötab täiskohaga orja- või orjatöös. Nende orjastatud laste kõige hullemad õigusrikkujad on kakaotööstus (šokolaadi) ja kohvitööstus – 70% kogu maailma kohvist korjatakse orjade poolt!
• Nad peavad taluma pikki tööpäevi, madalat palka, puuduvad kaitsevahendid (kohvitaimed on mürgised), kehvasid elamistingimusi ja neil pole väljapääsu, sest muud tööd pole ja neid kasutatakse ära.

Kohvi ja tervis

Miks ma olen üle 10 aasta kohvi teemat aeg ajalt turkinud on see, et enamus inimesi ei mõista (nagu teega), et kuumavee leotis taimedest, mida töödeldakse taimekaitsevahenditega on üsna tugev terviserisk. Toone selles sissekandes välja erinevaid katkeid ja materjale, kel huvi võib ise lisa lugeda ja veenduda, kas see mul lemmikjook ikka on nii ohutu nagu ma seni arvanud olen.

Kohv on üks intensiivsemalt pritsitud ja keemiliselt töödeldud meie igapäeva toidulauaga seotud kultuure maailmas. Seda seetõttu, et kohvi ei kasvatata enam varjus (kus taim loomulikult areneb). Praegu kasvatatakse seda viisil, mis võimaldab maksimaalset tootmist, kuid selleks on vaja kasutada pestitsiide, herbitsiide, fungitsiide ja keemilisi väetisi!!! See pole mitte ainult halb meile kui kohvihoolikutele (tarbijatele), vaid ka kahjulik inimestele, kes elavad ja töötavad kohvitootmispiirkondades.

Siin on vaid kolm kohvioal tavaliselt kasutatavatest pestitsiididest:

• Metüülparatioon on üks kõige rõvedamaid pestitsiide, mis eales loodud, ja on mürgine paljudele elusolenditele, sealhulgas inimestele.
• Endosulfaan on enamikule loomadele mürgine ja selle lagunemine mullas võtab väga kaua aega.
• Kloropürifoss on kodumajapidamises keelatud, kuna see võib põhjustada detah ja sünnidefekte.

Üllatuseks olen avastanud, et isegi orgaaniline kohvi (mahekohv – ökokohv) võib olla mahepõllumajanduslikult kasvatatud aga kohviube on peaaegu alati röstitud ja pakendatud viisil, mis võib lisada ubadesse igasugust soovimatut keemiat. See tähendab aga seda, et selleks ajaks, kui orgaaniline kohv tassi jõuab, ei kvalifitseeruks see tõenäoliselt enam kui orgaaniline!

Maitsestatud kohvid. Maitseaineid kasutatakse tavaliselt vahetult pärast röstimisprotsessi, mõnikord vanade või halbade ubade maitse ja lõhna varjamiseks. Maitsestatud kohvi tuleks vältida, kuna see on sünteetiline ja sisaldab sageli säilitusaineid, mis kindlasti ei ole hea kraam!

Kohvitööstus on miljardiäri ning paraku leidub peavoolumeedias ning misiganes suunal kohvitööstuse lobistide, teadlaste, arstide kiitvaid artikleid, TUHANDEID nagu oavarrest! Kuid siiski hakkab vaikselt läbi imbuma, et selle musta tökatjoogiga ei ole asjad korras. Leidsin eestikeelses veebis kirjutise, kus on kohviteemalised tervise märksõnad: kolesterool, peavalu, rasedus, rinnaga toitmine, seedimisprobleemid, süda, unehäired, vererõhk, viljatus, vitamiinid ja mineraalid, vähk, väsimus, ärevushäired jne. 

Ma ise kohvi vastane EI OLE! Peres on kohvijooja olemas :)  kuid oh häda, tal ei ole vedanud, mina ei ole kohvi austaja. Mis ma kohvijoojatele südame peale paneks, on otsige orgaanilist kohvi ning ma väikese teesõbrana, ei teeks paha ka tarbida Fairtrade tooteid (kui on võtta). 

Meie lääne inimese kohvi lembelisus annab tööd samas vaat, et miljonitele inimestele üle maailma, mõnes jutuajamises on “me ei taha sel teemal rääkida” rahvas kohe teemat summutada soovinud. Kuid see on reaalsus, et globaalses võtmes on aga see kohviäri paras ***** ning mida sina lõpptarbijana saadki muud teha, kui oma teadlikust tõsta ning tarbida ausat kohvi ja/või orgaanilist kohvi. Viimast pean ma väga oluliseks, teen seda tee joojana samuti. 

Antti Loodus
Ei joo kohvi enam ammu

Lisalugemist: 

• Alternatiivid: Organic LÖFBERGS  (Prisma market)
• Alternatiivid: UTZ RAINBOW (Prisma market)
• Mis on õiglane kaubandus?
• Miks on kallinemas ka õiglase kaubanduse kohv?
• Kohvi sertifikaadid ja pakendimärgised (Paulig)
• Kodustatud narkootikum kohv
• Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormide kinnitamine
• …

Kas teadsid, et …

Ameeriklased kulutavad kohvile keskmiselt 1092 dollarit aastas. See on umbes 20 dollarit nädalas. Noored kulutavad üldiselt rohkem kohvile kui vanemad inimesed.

Kohvist veel lisa:

• Kohvipuu
• Common Pests and Diseases
• Economics of coffee
• Value Chain Analysis for the Coffee Sector in Rwanda (kohvitööstuse sisevaade)
• Picked by slaves: coffee crisis brews in Brazil

=================================================

https://

Rohmakas kiirtõlge: 

Kohvi kasvatatakse kogu maailma troopilistes piirkondades, kus on ka suur bioloogiline mitmekesisus. 1990. aastatel innustati põllumehi kohvi saagikuse suurendamiseks asendama traditsiooniline varjus kasvatatud kohv päikese käes kasvatamisega. Päikese kohviistandustes on puudel-põõsastel võrakatet vähe või pole seda üldse ja kohvipuud istutatakse suure tihedusega. Ladina-Ameerikas muudeti 2,8 miljonist hektarist kohvist 1,1 miljonit (41%) päikese kasvatamiseks (Rice ja Ward 1996). Metsade raadamise ja varjukohvi muutmine päikesekohviks on nende piirkondade bioloogilisele mitmekesisusele ökoloogiline fiasko! 

Kui traditsiooniliselt varjus kasvatatud vanematel araabika kohvisortidel päikese käes hästi ei läinud, asendati need hübriididega, mis pidid vastu päikesele ja pidasid sissetoodud haigustele rohkem vastupanu. Kuid päikese kasvatamisel on ka palju muid negatiivseid keskkonnamõjusid:

• Varjuistandustes annavad kohvi toitaineid ülemiste puude surnud lehed. Päikeseistandustes pole neid toitaineid saadaval, seetõttu tuleb kasutada väetisi, eriti lämmastikku (kuna paljud traditsioonilised maapealsed puud on lämmastikku siduvad kaunviljad). Päikesekohvi istandused reostavad nitraatidega kuni kolm korda enam kohalikke vesikondasod kui varjuistandused.
• Varjuistandustes on umbrohtusid vähem, seda nii varju, kui ka loodusliku multšina toimivate varju puude langenud lehtede tõttu. Herbitsiide on ohtralt vaja umbrohtude tõrjeks päikeseistandustes.
• Päikeseistanduste muld on rohkem haavatav, eriti troopilistele aladele iseloomulikud vihmasajud. See toob kaasa mullakihi erosiooni ning keemiliste väetiste, pestitsiidide ja herbitsiidide leostumise kohalikesse vesikondadesse. Mullaerosioon ja hapestumine ning veereostus on päikeseistandustes kohvi kasvatamise tõsised tagajärjed.
• Päikeseistandike kohvitaimed kasvavad kiiremini ja vananevad kiiremini kui varjus kasvanud ning seetõttu tuleb neid sagedamini asendada. Päikesekasvatatud kohvipuud on tavaliselt vähem kui 15 aastat produktiivsed, samas kui varjus kasvanud kohvipuud võivad saaki anda 30 või enam aastat.

Indias kasvatatud kohviuba on täielikult varjus kasvatatud ja väga keskkonnasõbralik. Tegelikult paistavad võhikule sealsed kohviistandused metsana. Neis istandustes on väga rikkalik lindude pesitsemine ja muu looduslik kooslus! Enamik sellistest istandustest on 2500–4000 jala kõrgusel.

=================================================

Kohvi, kohviuba, kuum kohvi, kohvijook, certified organic, mahekohvi, ökokohvi, ökosertifikaat, Fairtrade, õiglane kaubandus, rahvusvaheline õiglase kaubanduse tingimused, pestitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid. keemilised väetised,sünteetilisede väetised, terviserisk.

=================================================

 

 

ALLIKAS: Paulig ökokohv

    

https://