Vajavote_nadalisest.jpg

Avasin ühel päeval KAIU VALLA TEATAJA (nr.84 spet.2009) ja tagakaanel nähtu ehmatas üdini. Nimelt seisab seal kirjas järgnev kuulutus.

“15.10.2009 k 19.00 Valtu näitering: Laudalüürika. Etendusega tähistame kolhooside moodustamise 60. aastapäeva. Peomeeleolu aitab ülal hoida Valtu Vein. Pääse 25.- kohapeal.”

Ja selline siis see kuulutus oli. Ei noh võttis ikka tummaks küll, nuta või naera? Ma saan aru, et tegemist on tõenäoliselt huumoritükiga ja sellega siis ka seotud selline nostalgiline meeleolu ja mineviku meenutustega seotud kokkusaamine aga kas antud ürituse tegijad arvestasid ka seda, et taoline asi võib kedagi riivata või kellelgi meenutada seda õudust mida tema või ta lähedased pidi läbi elama.
Nimelt puudutab kolhooside moodustamine suure osa eestlastes kurbi ja valusaid mälestusi ja hingehaavasid. Vähetegi heal järjel taludest võeti väevõimuga hobused ja lehmad jm. loomad, pererahvas saatis need tavaliselt pisaratega “suurt kodumaad teenima”. Ütleme nii inimestelt rööviti ja varastati, ähvardustega aga vahel mitte, kuna viimast polnudki vaja, inimesed kartsid, kui ei anna, siis teadagi mis saab. Edukamate talude pered aga lausa küüditati ning osa Siberist elusana tagasi ei tulnudki. Seda kõike aitasid läbi viia muide kohalikud elanikud, kes nägid võimu võimalust või kes ellujäämise instinkti najel olid valmis maha müüma oma südametunnistust ja kaasmaalasi ning fakt on see, et seda ka tehti. Kas rahva mälu on siis tõesti nii lühike, et sellise teemaga saab nii kerglaselt mängida?
Samuti on kolhooside algusaeg ikka väga raske mälupildi jätnud paljude eakamate inimeste eludesse. See “neetud kolhoos” rikkus nende eluunistused, tervise, osadel lausa nende elu ja nooruse. Olen kuulnud lugusid ja lugenud piisavalt, mis toimus tegelikult ning see mälupilt ei saa kaine mõistusega aru, kuidas saab tähistada kolhooside asutamist? Selliste aastapäevade avalik tähistamine solvab ja kisub lahti paljude valusaid ja jubedaid mälestused. Värisesid ju paljud lihtsad maainimesed selle uue süsteemi ees nimelt vaimse ning ideoloogilise vägistamise eest, mida aitasid läbi viia ju kohalikud, meie endi seast. Pean mainima veelseda, et mineviku mälestused on ka selle valla inimestel veel liigagi värsked. Mäletavad vanemad inimesed väga hästi neid kolhoose, nende algusi ja kunagise kolhoosi esimehi, kes ENSVL Rapla Rajooni väikekülades suurt Stalini kodumaad ehitasid, punane lint käel esindasid sotsialistlikku impeeriumi. Ja need meie keskel kunagised kolhooside eestvedajad on vaata veel tunnustatud inimesed. Kas neid ja taolisi vägitükke siis me tahamegi meenutada, oi kuidas sama küla inimesed andsid sama küla rahvast punavõimudele üle. Taolist üksteise peale koputamist ja äraandmist, mis toimus teise maailmasõja ajal vaid vähestes riikides. Kas see on see vahva ja tore asi, mida siis tasub tähistada?
Kurb on see, et taoliste teemadega tehakse nalja ning osadel kestab edasi pesuehtne nõukaaegne nostalgia. Ma saan aru, et paljude inimeste noorus ja karjäär jääb hilisemasse perioodi, kus maaelu nö. “õitses” ja oli ideoloogiline sula ja algas perestroika. On kindlasti palju toredat ja häid asju mida meenutada aga kasutada fraasi: kolhooside aastapäeva tähistamine see on vastutustundetu. Ja siiski on kolhooside algus eelkõige seotud otseselt terrori, varguste, ahistamise ja okupeerimisega. Soovitan antud üritusele nime panijal külastada lähimat raamatukogu ning laenutada sõjajärgset perioodi kajastavat raamatut. Samuti ei tee paha igale eestlasele aeg ajalt külastada Eesti Vabariigi ajaloo arhiivi (internetis kättesaadav) ja lugeda veidi küüditamiste ja selle aja asjade kohta dokumenteeritud asju.  Tegelikult vaju häbi pärast maa alla, mida mõtlevad nende hinged, keda enam ei ole, kellelt röövis see kolhooside alustamine nende elu. Ja neile, kes jäid kolhooside ajastule jalgu (edukad talupidajad – kulaku süüdistusega) ning kes õnnetutena, unustatutena, üksildastena, viletsustes Siberis kaotasid lootuse ja paljude eluküünal kustus. Surid murtud meeste ja naistega, kellest sõitis suur ajaloo kolhooside rong lihtsalt üle. Inimestelt võeti nende vastu tahtmist vabadus, loomad, talud ja õigus olla vaba inimene. Kas sellist asja saab siis “tähistada” kena etendusega ja peomeeleoluga?
Olen küll omarust huumorisoonega inimene ja meeldib nalju lugeda ja kuulata ning ka ise vahel teha aga vat sellest naljast ei saa aru? Oleks kõigile hea, kui taoliste nimetustega üritusi mitte kusagilt lugema ei peaks. Või on kommunism oma jõleduses uuesti pead tõstmas, sel korral siis peenemal ja tsiviliseeritumal moel?
Antti Loodus
Kaiu valla elanik
E-mail: antti [ätt] loodus.pri.ee

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

For spam filtering purposes, please copy the number 4954 to the field below:

Post Navigation