Kas rongad oskavad lugeda – arvutada?

Kunagi lugesin looduspilt.ee foorumis keegi arutas või rääkis teemal: kas rongad  oskavad lugeda või siis arvutada? Et kaks loodusfotograafi läks varejsse ja rongad passisid neid. Kui üks oma kükitamise lõpetas ja lahkus ei tulnud rongad kohe ligi, nad mäletasid, et varejesse oli läinud kaks inimest. Vat niimoodi siis …

Lihtne vastus oleks JAH!

See on üsna ainulaadne omadus lindudel!

Raamatust: Loodus on lähedal. R.Kuresoo kirjutab:

” Ronk ja hallvares on ainsad linnud, kellel teatakse olevat mõningane rehkendusvõime.”

Ma lisaks siia isiklikult ka harakad, ei ole veel päris kindel aga nad oskavad tuletada – järeldada midagi taolist.

Mind on aastaid huvitanud metsalindudest lisaks varesele ja harakale just rongad. Kuna nad meie elupaiga juures ka pesitsevad ja vahel neid ikka jälle kohtab siis just rongad on need linnud, kellede ümber on palju salapära. Ronkasid peetakse meie maal, üheks kõige targemaks linnuks üleüldse, seda pani tähele ka vanarahvas, kus on jutte nupukast kaarenist jms.

Endale meeldib ronkade uhke lend ja nende häälitsus, mis on nagu pärl sumbusesse sügisilma.

Huvitavat linnu kohta:

– Kas teadsid, et rongad lasevad korjuse juurde vaid oma pereliikmeid.

– Väide vastutustundetutest vanematest, et nad on nagu “rongaema” ei pea paika. Rongad vanematena on ühed hoolitsuse ja järglaste hoolt kandmise eeskujude tipp. Vähe on linde, kes kannaks oma järglaste eest nii suurt hoolt ja veel pikka aega (terve aasta) kui teeb seda ronk.

– Kas teadsid, et kes oskab metsas ronga pesa üles leida on hea silmaga loodusmees (tegelikult on vaja ka head õnne). Ning kes suudab ronga pesani ise küündida ja sisse kiigata ilma kaela murdmata on juba tegija jäljekütt. Rongad varjavad oma pesa hoolega ning ehitavad selle tavaliselt metsa pea kõrgeima puu otsa (pea ligipääsmatutesse kohtadesse).

Head avastamist ja selle ilmelise linnu uurimist.

Antti Loodus
mees metsade keskelt

Mulle meeldivad väga lindude ja loomade joonistused, siin siis portree rongast. Autoriks tundmatu, allikas neti mingi otsing.

———————————————————————————-

Veel infot ronga kohta:

Info linnust: siin Vaata ka siia: Ronk ehk kaaren

Valik rongapilte asub siin. Veel pilte: 1, 2, 3 jne.

Kes lubaks siin blogilehel enda pildistatud rongapilti kasutada, siis andku mulle meilile märku. Tasuks saaks üsna SEO sõbralikus blogis enda kodulehele viite!

———————————————————————————-

Ronk

Ronk on vareslaste suurim esindaja. Tema sulestik on must sinivioletse metalliläikega. Eestis on ronk paigalind, kes pesitsusajal elutseb igasugustes metsades. Muul ajal esineb teda peaaegu kõikjal, lagedatel kultuuraladel ja isegi linnades. Mittepesitsevad isendid hulguvad ringi ka suvel.

Ronga pesitsuspaarid on püsivad. Uue pesa ehitavad või vana pesa remondivad mõlemad vanalinnud. Ronk ehitab oma pesa reeglina männile, enamasti kõrgele selle võrasse. Pesa koosneb oksadest ja raagudest, seest on see vooderdatud pehmema materjaliga. Munad on rohekashallid, tumepruunide laikudega. Haub ilmselt emaslind üksi. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes ühe kuu vanustena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pärast lennuvõimestumist püsivad noorlinnud veel kaua vanadega koos.

Ronk on kõigesööja lind. Tema toit on väga mitmekesine: alates haigetest või küttide poolt haavatud lindudest ning väiksematest imetajatest ja lõpetades putukatega, igasuguse taimse toiduga, jäätmete ja raibetega. Mererannikul toitub sageli mereheitest, käib ka veelindude pesi rüüstamas. Linnade ümbruses külastab mittepesitsusajal suurte salkadena tapamajade ümbrust ja jäätmete mahapaneku kohti. Kõige selle alusel tuleb ronga kasulikkuse ja kahjulikkuse küsimusse suhtuda väga erinevalt: kahjulik on ronk jahimaadel ja linnukolooniates, mujal on tema tekitatud kahju aga tühine või koguni puudub. Looduskaitse alla ta ei kuulu.

Allikas: siin

———————————————————————————-

Ronk

Liiginimi eesti keeles: Ronk
Liiginimi ladina keeles: Corvus corax (L.)

Rahvapäraseid nimesid: Kaaren, rongas, krongi-jaagup, kronks, korp, valge lind.

Kehamõõtmed: Tiiva pikkus 40,0…44,5 cm
Kehamass: Kehamass tavaliselt 1,1…1,3 kg.
Levik: Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud valdavas osas Euroopas ja Aasias.
Arvukus: Arvukus on 3…5 tuhat pesitsuspaari.
Elupaik: ja -viis  Elupaigaks on lagedad kultuurmaastikud. Pesitseb mitmesugustes metsades. Pesitsusajal elutseb kolooniates. Päevase eluviisiga.
Ränne: Ronk on Eestis paigalind.
Toitumine: Segatoiduline lind, kelle toiduks on nii haiged või haavatud linnud kui ka väiksemad imetajad ning putukad, igasugune taimne toit ja raibe.
Pesitsemine: Pesitseb okasmetsades ja pesa ehitab peaaegu eranditult männile, enamasti kõrgele selle võrasse. Võib kasutada ühte pesa mitu aastat järjest. Pesa koosneb okstest ja raagudest, sees on pehmem materjal. Kurnas on 4…6 muna, mis rohekashallid ja tumepruunide laikudega.
Areng: Haudevältus umbes 19…21 päeva. Haub arvatavasti ainult emaslind. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes ühe kuu vanustena. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 12…16 a.
Koht ökosüsteemis  Ronk hävitab ühelt poolt igasuguseid kahjurputukaid, kuid teiselt poolt on ta kahjulik lind igasugustel jahimaadel ja lindude asundeis.
Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu kaitstavate liikide hulka.

Allikas: siin

Rongamuna sarnaneb veidi varese munale, on suurem ja veidi tumedam – kribukirjum: