Teemaks siis hernekepid. Hernekülv sel aastal osaliselt ebaõnnestus, sai tehtud juurde ehk täiendkülvi, seda tuleb veel teha. Eks oma osa mängis põud, idufaasis elu alge ei ela üle, vahepealset koorikut vms.
Herne kasvatamine on lihtne, vahel siiski tuleb tagasilööke ja vaja nutikust. Meie suurim häda on kärsakad ja maakirbud jt. , kes mõnel kevadel saagi hävitavad suures osas.
Osad eiviitsi ise herneid kasvatada, meil on ka see teemaks olnud, kas peab seda umbrohu kogumise peenrat panema. kuna hernnepeenrad on hooajalised ja nad kipuvad hilisemalt sügisel olema umbrohtu täis “suve jäänuk” peenrad. Eks see nii ole, kui on 2m jupike, siis saad ju selle kohe koristada peale saagi korjamist ning teha sinna hilisemaid salati, redise vms. külve.
[Not a valid template]Herne – herneste toestamine?
Sai aastaid tagasi Lätist ostetud seda võrku, nüüd müüakse ka meie poes, stiilis 2x10m vms. Nendega saab ka kurke ja lattuba (roniuba) kasvatada. Kuu tagasi üks tuttav just laitis seda ütles, et kusagil “aiamaade vanamutid”, kes kasvatasid kõik kurtsid ja hädaldasid, nii raske seda võrku sügisel puhastada jms.MA siiski proovin seda, kuigi Lätist ostetud Avola ja Celvendon on suht madal hernes ja suurt toestamist ei vaja.
Ma ise mulistada pole viitsinud, muidu tuleb tõusmefaasis hernest toestada n. vana luua või vitste ja okstega. Oksakesi saab võsast, võivad olla peenikesed. Vanasti olidki herne kepid, osad viitsivad siiani nendega toestada. Alguses väikesed ja pärast suuremad vahele või lausa aiana juurde.
Ma olen kasutanud puitposte ja erinevaid nööre. Sel aastal lähen raudlattide suunda või õigemini löön otsa torud, kuhugi vahepeale puitposte ja siis keerutan nööri ja proovin seda võrku ka.
Alternatiiv hernepeenardele?
Aastatega olen jõudnud arusaamisele, et hernest tuleks ja peaks, kui maad on, kasvatada vabas vormis. Mähkuri (loe ussi) jms. pärast panna rohkem. Hernest külvata kas a) väga vara või b) lõdvalt kuni jaanini pane maha, hiline külv väldib mähkuri sekkumist. Hernest ei peagi peenras kasvtama, selleks külva see oma aialapi serva koos kaera või nisuga, veel lollikindalm on koos väändhernega. Nad toetavad ja selline asi ei lamandu. Selle “Kägistajahernega” peab siiski olema ettevaatlik, kui seda seemet liiga sees, siis see sõna otseses mõttes kägistab oma väätidega teised ära (rikub lausa õisi).
Pildil siis tuttavad, kes kasvatavad palju aastaid hernest põllul, tõsi tegu ei ole selle magusa suhkruhernega vaid põldhernega, mille seeme ei ole kallis jne, Kuid isu saab täis süüa, nemad on väga rahul.
Hernest on väga keeruline pritsida mürgiga, (neid sisuliselt pole), vaid seemnehernele. Seega ETTEVAATUST põldudel hernepõllud – on mürgitatud v.a. nagu meie kandis üks mahekasvataja :) Ta rendib põldu minult ka, eelmine aasta läks ta mahehernes otse Hollandi.
Piirkonna hernepõllu omanikult peaks siiski luba küsima, minna herneid kas a) noppima b) korjama. Ma ise arvan, et ie ole palju pakkuda 5eur per kärss ehk nägu, Korja kasvõi kotiga, kuid reegel on see et ei tallataks, vaid tehakse käiguteed ja ei rapsita nagu kari näljaseid metssigu. Enamus põllumehi viimase asja pärast ei tahagi poolearulisi kahejalgseid metssigu oma hernesaaki hävitama.
Hernes oma aias annab ikka selle pärissuve tunde …
Palavate tervitustega (varjus +33,5C kell 9:14).
Aednik Antti
hernesõber
Klassikaline puitpostiga või metallvaiaga hernepeenra toestamine, allikas Pinterest.