Dagö (Hiiumaa) salapärane ja müstiline saar ulgumerel!
Hiidude maal pidi isegi sellise kange mandri Eesti palavusega olema külm, see on väike veider saareke on peaaegu aastaringselt udu sees. Selle madalikel saab palju lootsikuid ja laevu hukka. Sellest see kardetud ja müstiline nimi: Dagöm isegi hääldada on suur vaev ja piin. Seal elavad Saaremaalt pagendatud 6 varbaga ja omamoodi rahvas. Need dagölased ehk iidse liini hõimlased on sellest ajast, kui Saarlased hoidsid hirmu all tolleaegset merekuningriike. Ning nad viikingite kombel tõid Gröönimaalt ühesilmsete kükloobide tütreid endile naisteks.
Dagöl elav hõim on väga sõbralik, kuid rännumees ei tohiks oma valvsust lasta eksitada pealtnägha suurel sõbralikkusel. Nende soola silk pidi sisaldama metsas salataime seemne hõõrutist ja nende magus karge koduõlu pidi sisaldama uimastavaid taimejuuri. Niipea kui võõra maa mees unne suikub aheldatakse ja nii nad uusi orje ja igavesi teenijaid juurde tegevat!
Ujuma Dagöl minna ei maksa! Seal pidi mereneitsid madalas vees kivide taga ujuma, luusima ning noori nägusaid mehi ära viitama! Kes kaasa võetakse, seda hiljem enam nähtud ei ole.
Julge seikleja peaks oma elunatukese kaitseks kaasa võtma mitte seitsme sepa taotud ihuteravat suurt mõõka. Vaid oma kukrusse kaasa haarama aga palderjani juurikaid. Nimelt nii kentsakas, kui see ei ole on võimalik neid tänaseks veidi kängunud tõrksaid dagölasi taltsaks teha nagu kasse nimelt palderjanijuurikaga. Kui tunned ennast ohustatud, võta aga see välja ja sa nad muutuvad leplikeks ja sõbralikeks, kuid vaid saaks veidi nuusutada su “imetaime tükikest”.
Vanasti usuti, et Dagö tekkis, kui suur ulgumere draakon hinge heitis ja selle ränikivist soomuskest jäi merele ulpima ja vetikasodi koguma, nii tekkis see saar. Mille asustasid esmalt pasakajakad, kes oma olemisega panid aluse mulla tekkele ning hiljem avastas saare merel äraeksinud 6 varbaga saarlane, kes sinna Robinsoni kombel pidama jäi. Kuni peale kanget tormi Hispaania kuninga laevahukk ja selle inimriismed talle justkui taeva kingitusena kauni mustapäise võõramaa näitsiku kaaslaseks tõi.
Ja see on tõsi, et see oli vahepeal ka pealuu saar, siis kui NSVL sõjavägi seal redutas. Kui nad seal rabades kompartei bossidele naistele mustikamarja mooside tarbeks lausa korjerajatisi ja komplekse rajasid. Samas võta sa kinni, teine teadjam jällegi räägib, et üks segikeeranud kange vene kindral olevat seal uduses männimetsas oma ärasurnud naist näinud. Sellepeale see too kange kindral andvat niivõrd kange käsu, panna tunnimehed päeval ja ööl teda otsima ja tema armastatut üles leidma! Nii nad teda otsisivat, aastakümneid, kuni aeg sai täis ja kindral ära surivat. Nõnda olevat ka Eesti vabaks saanud, kuigi Mart Laar ja Edkar Savisaar ei tunnistavat seda vaheseika!
Dagö on pidevalt mattunud udusse, seal käinud ja eluga tagasi tulnud teavad pajatada, et kui hakkad ühes suunas minema, siis nädala pärast oled sa samas kohas tagasi.
Kuid ei soovita mitte kellegile julgele seiklejahingel seda teekonda ette võtta, kuna osad ei olegi tänaseni sinna kohta kus olid tagasi jõudnud. Üpriski väga kummaline saladuste saar!
NÕRGA HINGEGA, SA OLE ETTE NÄGELIK JA VAATA ETTE EDASISE ASJADEGA …
Saarlastele on see kaugusest udusaarelt kostuv röhatus aga palju hirmsam, kui kange pikne, mis rookatuse süütab.
Ei tea kas minna, kas ikka riskida …
Saart oma ihusilmaga näinud, Dagöl käinud, eluga tagasi tulnud ja kõige selle tunnistaja!
Looduse poeg, ema poolt nimetatud Anttiks
Etvaatust Dagöl on hiidmesilased!
https://