Sõnnik on maa ramm. Sõnnik on elu algkoodi üks osa, see on elu ringi üks osa. Selles postituses räägin ma veidi sõnniku teemadel, sitt on siis teemaks.
Koduloomad, mis Looja poolt loodud, annavad meie ökosüsteemile ja kasvuringile lisaks oma “kehalisele” saadustele veel lisaväärtust, seda on ärasöödud ja läbiseeditud “kasutu” väljaheidete näol, mis siiski oma omakorda uue elu algus! Sõnnikuhunnikus (sitakuhjas) toimub metamorfoos, aines muutub ning sõnnik muutub kompostiks. Seda miljonite väikeste tegelaste (bakterite) ning vihmausside jt. läbi.
Sitt on läinud hinda, kuna maaelu on mastaapselt välja suretatud, loomapidamist on aina vähem ja vähem, see on reaalsus!
Kasutan võimsa weebi kõnepulti ja ütlen välja seoses sellega, mida ma asjast arvan.
See on ehe näide, kuidas globalistid (ja nende kohalikud kupjad) on teinud kõik, et kohalik väikepõllupidamine välja suretada. Euro seadused ja normid ja kaitsetollideta ultraliberaalne saastpoliitika on teinud kõik, et kohalik maaelu kaoks, jäävad vaid suurpidajad ja suurtootjad. Kohalikud brüsseliidid survestavad, et inimene ostaks poest mujalt toodud kaupa. Teeme kohalikel elu raskeks ja keeruliseks ning kõik muu läheb omavoolu teed, kellegile kasulikult.
Aivar Kant lisas: See on hea uudis neile kes on kergema linnaelule vastu suutnud panna ja jäänud maale. Pole kaugel aeg kus toiduained saavad oma oige suhte devalveerunud euroga. Sita hind on konstant mis on kindel väärtus ja mitme euro eest keegi sulle seda ara annab näitabki mis see euro väärt on. Saagi koristamisel seatakse aga ka toiduainetele vastav hind mis on kindlasti põllumehe kasuks.
HARULDUS! Sitt on kulla hinda minemas.
Vanasti sai 4x aastas lambist kusagilt sitta tellida, selle maksumus oli sümboolne. Täna siis sõitis masin õuele, peal 10t ehk koorem sitta. Maksumus 50EUR, sitt on kulla hinnas :) kuigi jah laotustehnika on usper, katab pinna. Õiglane hind oleks olnud rasketehnika koorem 15EUR (h30/eur rasketehnika) ja koorem ise 15EUR siis oleks saanud 30EUR
Uurisin piirkonnas, kas keegi üleüldse loomi peab ja kas kusagilt saab sitta tellida. Vastus oli ei tea, ei pea, ei ole, ei saa … Mida teeb see riik kriisi ajal, näiteks militaarse majandusblokaadi ajal, tahate ma ütlen – tuleb nälg. Isegi maalt pole midagi võtta. Viimati rääkisin paari talumehega, kes kõik ka lõpetavad, kes selle ja tolle kasvatamise ja pidamise.
Nüüd mida see meile räägib? Oma aialapi pidamine, maheväetis jms. teevad lõpptoote üsna kalliks.
HILISEM TÄIENDUS aprill, 2020
Tasub sitta osta siiski vaid väiksemalt pidajalt. Me tellisime suuralauda sitta. Seal on mitu aspekti:
UMBROHU SEEMNED; mis tulevad silo kaudu! Nimelt korjatakse roheline haljassööt suurtelt uudismaadelt-heinamaadelt ning sellest tehakse ka silo. Me saime kohutava häda ja nuhtluse kaela. Umbrohud koduaias, raamatu järgi top3 hulka kuuluv vastik saatana sigidik: vesihaljas hanemalts jms. nagi peene tihe muru, 2 kevadel!
Keegi aga ei ole küsinud ka selliseid küsimusi:
– silos kasutatavad keemilised ained
– veistele sisse söödetav keemia ja muud värk (ka ravimid, mis kuseteedega väljuvad)
Kas neist jääb jälgi veisesõnnikus. Pisikesed peenrad, kasvuhoone jms. seal kasutage: a) hobuse sõnnikut b) küüliku sõnnikut ja sealt edasi kana, lambad/kitsed, veised jne.
Värsket sõnnikut kohe põllule viia ei või! Sõnnik peab enne kaks aastat kompostihunnikus seisma. Siin on erandid, kas sügisene või kevadine künni alla panek. Ehk siis sõnnik ei tohi olla toores, seisnud paar aastat! Toorest võib imevähe panna, tekib lämmastiku kõrvetus jm. kaasused.
SITT on maa RAMM!
Tegelikult uskumatu, et sõnnik maksab, lehmapask on valuuta …
EELISTAGE MAHESÕNNIKUT :)
Antti Loodus
maamies-aiamies
https://
Viiteid – lugemiseks:
- Hobusesõnnik: loodusesõbralik põlluramm, kuid kasutajaid vähe
- Sõnnik annab taimele kõik vajaliku
- Aed annab saaki ka keemiata
- Väetamisõpetus (PDF vt. lk 13-16)
- Sõnniku kompostimine PDF
========================================
Orgaaniline väetis parandab mulda
Ka orgaanilist väetist (kompost, sõnnik) on õige anda kohe aeda rajades. Eriti kehtib see murude puhul.
Orgaaniline väetis mõjub mullale 7–10 aastat, see parandab mulla omadusi ja tõstab selle huumusesisaldust. Orgaanilist väetist andke headel huumusrikastel muldadel 10–20 kg/m2, lahjadel huumusvaestel ja/või liivastel maadel aga 30–70 kg/m2. Kui kasutate nn kanakakat, siis juhinduge pakil olevatest soovitustest, sest linnusõnnik on mitu korda kangem kui teised orgaanilised väetised.
Orgaaniline väetis sünnib looduslike ainete komposteerumisel, selle tooraineks võivad olla puulehed, niidetud rohi, toidujäätmed, sõnnik, turvas jne. Kui kasutate aeda rajades komposte, siis 2–3 aasta jooksul lisaväetist anda vaja ei ole.
SÕNNIK
Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist. Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks – tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnniku toime püsib mullas 2–5 aastat.
Tänapäeval tuleks tähtsamaks pidada hoopis orgaaniliste väetiste kaudset toimet. Huumusvarude taastootmine tõstab mulla viljakust ja parandab selle struktuuri. Aktiveerub mulla mikroorganismide tegevus, kasvab hooghännaliste, vihmausside, tselluloosi lagundavate bakterite ja seente hulk. Kõige paremaid tulemusi saadakse sõnniku ja mineraalsete väetiste kombineerimisel.
Loomadel eri toimega sõnnik
Sõnniku toitainesisaldus on sõltuvalt looma- või linnuliigist väga varieeruv. Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega.
Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut – sellist, nagu oli maal vanaema juures, kus peeti koos erinevaid loomi ja allapanuks kasutati põhku. Loomad sõtkusid selle tihkeks ja hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal. Sõnnik aeti laudast välja enne põllule vedamist ja sissekündmist. Tänapäeva puhastest, ilma allapanuta suurlautadest saadakse küll peamiselt läga – veega ja desovahenditega väljapestud sõnnikut. Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur. Probleemiks tuleks kindlasti pidada ka ravimite, peamiselt antibiootikumide koos sõnnikuga põllumulda sattumist.
Kõige tuntumateks on aiapidajale veise-, kana- ja hobusesõnnik.
Aiapidajate lemmikuiks on olnud aga läbi aegade nn soe hobuse- ja lambasõnnik, mis oma kuivainesisalduse tõttu lähevad isegi vähese loomadele allapanuga kiiresti käärima ja eraldavad soojust. Sellist sõnnikut kasutatakse nii nn külmlavade kütmiseks kui ka väetamiseks. Lihtsaks ja arusaavaks näiteks on, et korraliku sõnnikupõhjaga lavas oli võimalik kasvatada taimi ette, kaitsta neid varakevadiste jahedate ööde korral ja saada varasemat saaki. Heaks käärimisprotsessi kandjaks on ka veisesõnnik, kuid see vajab pisut rohkem korraliku allapanu.
Sõnniku kvaliteet sõltub seega väga palju loomadele allapanust. Kuigi põhk ei ima just kõige paremini vedelikke, soodustab see aeroobset ehk kuumkäärimist. Turvas allapanuna on väga happeline ega sobi enamiku taimede väetamiseks eelnevalt neutraliseerimata; oma olemuselt on selline sõnnik külm. Sõnniku kvaliteeti rikub ka saepuru, eriti okaspuude oma, mis lisaks vaikudele, vahadele ja tärpentinile laguneb mullas väga aeglaselt, tarbides pikema aja jooksul niigi kesiseid lämmastikuvarusid.
Kasutamine
Sõnnikut kasutatakse nii värskelt kui ka kõdunenult ja komposteeritult. Kui suurtel põldudel kasutatakse peamiselt värsket sõnnikut, siis koduaias pigem kaht viimast varianti. Käärinud ja kõdunenud sõnnikus on väiksem võimalus tuua aeda ka umbrohuseemneid. Üheks raskemini tõrjutavaks peetav karvane võõrkakar on jõudnud põldudele ja maakodu-aedadesse just suurfarmidest pärit värske sõnnikuga, kuhu see jõudis omakorda Venemaalt toodud jõusöödaga.
Kanasõnnikut on kasutatud ajalooliselt peamiselt väikeaedades kiiretoimelise pealtväetisena. Tänapäevane tööstus varustab meid aga mitmete linnusõnnikut sisaldavate väetistega ja nii on mugav ja piisavalt ohutu kasutada ka suure toitainete sisaldusega kanasõnnikut. Kanasõnnik on kõige toitainerikkam, sisaldades fosforit üle viie korra ja lämmastikku umbes neli korda rohkem kui veisesõnnik.
Taimetoiteelementide keskmine sisaldus %
|
|
N
|
P2O5
|
K2O
|
CaO
|
MgO
|
|
Veisesõnnik
|
0,45
|
0,23
|
0,50
|
0,40
|
0,11
|
|
Hobusesõnnik
|
0,58
|
0,28
|
0,63
|
0,21
|
0,14
|
|
Seasõnnik
|
0,45
|
0,19
|
0,60
|
0,18
|
0,09
|
|
Lamba- ja kitsesõnnik
|
0,83
|
0,23
|
0,67
|
0,33
|
0,18
|
|
Kanasõnnik
|
1,63
|
1,54
|
0,85
|
2,40
|
0,74
|
Koduaias antava kõdusõnniku või komposti hulk
|
Sõstrad ja karusmari
|
Istutades igasse istutusauku 6–8kg (pangetäis)
|
Järgnevatel aastatel 4–5kg/m2 põõsa võra alla kuni 1m kaugusele võrast.
|
|
Vaarikas
|
Enne istutamist 4–6 kg/m2
|
Igal aastal pärast saagikoristust 4–8kg/m2
|
|
Maasikas
|
2–3 kuud enne istutamist 6–10 kg/m2
|
|
|
Viljapuud
|
soovitavalt 2–3 kuud varem panna istutusauku 6–10kg ja katta mullaga. Korralikult komposteerunud sõnnikut võib segada isutamisel istutusaugus oleva mullaga.
|
Järgnevatel aastatel võib seemikalusel puudele anda võra piirile olenevalt mulla viljakusest üle aasta 4–5kg/m2. Kääbus- ning poolkääbusalusel olevate viljapuude alla igal sügisel, kaitsmaks nende juuri lumeta talve korral külma eest.
|
|
Köögivili
|
6–10kg/m2
|
|
|
Püsililled
|
peenra rajamisel 6–10kg/m2
|
Hilisemal multšimisel 4–8kg/m2 üle 2 aasta
|
|
Sibullilled
|
mahapanekul 3–6kg/m2
|
|
|
Roosid
|
istutamisel 10–30kg/m2
|
hilissügisel enne rooside katmist 5–10kg/m2, kevadel tuleks see kindlasti laiali ajada ja sisse kaevata.
|
Kuidas hoida sõnnikut? Sõnnikuhunnik tuleks katta tumeda kilega. Isoleerida tuleks ka võimalus, et sõnnikune vesi imbub maapinda – sellisel juhul reostame loodust rohkem kui arvata oskame.
Mida hakata peale kompostkäimla seguga? Parim lahendus on kihitada see vaheldumisi puulehtede ja heinaga ning lasta seista. Valminud komposti kasutada vaid dekoratiivtaimede väetamisel.
Allikas: siin.
========================================
Kõige paremaks sügiseseks väetiseks on laudasõnnik. Raskele savimaale antakse hobusesõnnikut, see on kuiv ja soe, muudab ka raske maa kuivemaks ja soojemaks. Kuival, kergel liivamaal on märg ja raske veisesõnnik kohasem. Kui sageli sõnnikut anda, oleneb maast. Raskes maas kestab sõnniku mõju kuni 3 aastat, liivamaas kõige rohkem 2 aastat. Viljapuudele, mis pole enam aastaid saanud sõnnikut, antakse seda mitu aastat järgimööda. On maa küllalt rammus, võib sõnnikuandmist piirata.
Mullast oleneb ka sõnniku andmise rohkus. Väetiseks tarvitatakse käärinud ja käärimata sõnnikut. Sõnniku mõju on suurem ja kiirem, kui sõnnikut kuumalt lastakse käärida. Sõnnik laotakse kordamisi peene turbapuruga hunnikusse ja kaetakse pealt turbapuru kihiga. Turvas ei lase käärimisel lämmastikku minna kaotsi ja imeb niiskuse enesesse. Turvas muudab mulla ka kohevaks, mis eriti tähtis raskel maal. Sarnaselt eelkäärinud sõnnik laotakse viljapuudele hilja sügisel, just külmade tuleku eel, ja kaevatakse või küntakse maasse.
Värske sõnnik laotatakse aga külmanud maale just lume tuleku eel ja jäetakse kevadeni lume alla seisma. Viimasel juhul peab maa enne sõnniku panemist kaevama ümber ja võimaluse korral puhastama umbrohujuurtest. Juurtele sõnniku panemine on vast seepoolest parem, et külma talvega kaitseb juuri külma eest ja kevadel päikese tulekul soojade päikesekiirte eest, hoides maa kauem külma, mis takistab puude liiga varast puhkemist ja õitsemist, millele pahatihti öökülmad mõjuvad kahjustavalt.
Sõnniku laotamisel puutüvede ümber on tähtis, et sõnnik ei laotataks liiga puu tüve lähedale. Peab umbes meetrilise läbimõõduga ringi ümber tüve jätma vabaks. Liig tüve lähedale või selle ümber kuhja aetud sõnnik takistab tüvele õhu juurepääsu, mille all puu raskesti kannatab. Eriti tähtis on see noorte kasvavate puude juures. Vanades aedades aga, kus puudealune maa söödis, tuleb peenike sõnnik laotada puudealusele rohukamarale ja jätta see talveks peale. Alles kevadel, kui pealmine maakamar sõnniku all muutunud kohevaks, tuleb maa ettevaatlikult läbi kaevata, siis ka õige õhukeselt, et mitte maapinna lähedale tunginud narmasjuuri ei vigastataks.
Allikas: Ühistegelised Uudised, nr. 40, 5 oktoober 1934