Mida teha lindudega, kes siiski noolivad ja tahavad meie aias rikkalikest andidest osa saada? Kas “loodussõbrana” võõrduda päriselust ja laiutada käsi ja mmmm…. olge lahked värvukesed. Või siiski “looduse kroonina” astuda enda suupoolise kaitseks välja ja tõmmata piir. Aga kustmaalt see piir jookseb? Kas see üleüldse on võimalik? Algamas on marjahooaeg. Söödav kuslapuu, oeh … hekkides elavad rästad voorivad selle vahet. Kui ära korjata saaks vahel ämbritega, kuid heaoluajastul, keegi ei viitsi 🙂 Jääb siis meeleheaks noppimine ja smuutisse.
Aga eile patrullis vares, oli lausa pahane ja pidevalt käis, teda häiris, et me maasikapeenra servas askeldasime.
Ühel aastal oli õudus kuubis, me ümber heinategu oli jaanipäeva paiku, see langes hakkide pesaheitmise ajale. Sajad, pakun pool tuhat hakki, maanus heinamaale, sööma. Kisavad 5 ajal, mis enam – tungisid maasikapeenrase. Siis ei aidanud mingi peletus, reaalselt lasin mitmeid maha ja panin rippu. Rästad ja hakid on (eriti harakad) on väga tugeva sotsiaalse mäluga ja ühtehoidvad linnud. Mis kisa läks lahti kui osa hakke maha jäi. Rändasid toki otsa, julm aga reaalsus.
Tuttav elab metsa vahel, sel aastal maasikaistandus peaks nagu vilja andma ja ilma võrguta ei saa.
[Not a valid template]Lindude peletamisest marjahooajal 1
Peletitest ma olen aastae jooksul mitmeid kordi kirjutanud. Rääkisin enne linnupeletitest enne, kui olid heli tekitavad, et pane mp3 mängija ja võimuga kõlar, irvitasid, Nüüd sellised tooted juba 15a turul, enne ei olnud. Sama on muude teemadega, ikka irvitamine jms. Müüsin ka kunagi neid palle, kui neid meil sada ei olnud. Olen testinud kõikvõimalikke peletajaid, ise erinevaid ehitanud. Sellest jaguks materjale lausa mitme blogipostituse jaoks, kusjuures olen osasid ka pildistanud.
Toimivad kõik, kuid nagu muude asjade ja teemadega, on “knowhow” kuidas ja millal neid kasutada, olulisem. Tegelikult tuleb kaasata ka muid lahendusi. Võimalusi on palju, helikahurid, paugukahurid (kui suur istandus), liikumisanduritega heli või veejuga jne. Olen teemal vist kunagi lausa raamatu laadse läbi lugenud.
Eile oli murranguline päev, avastasin tehnoloogia, kuidas DVD plaadid nöörile kinni saada, et tuulega liiguks. Olen kasutanud kunagi tamiile, kalamehe pööratseid jms. liiga aeganõudev jm. Asjad mida Pinterestist (paraku ei leia sealt palju asju, mida vaja) ei ole leidnud, ise vaid katse eksituse metoodikaga avastanud.
——————————————————–
Lindude peletamisest marjahooajal 2
Linde on võimalik peletada või siis viia min. nende mass rünnakut. Kirsside, murelite, toompihlakate jt. puhul kui on peale pesahülgamist mass rästaparved, siis aitab vaid füüsiline sekkumine, äraajamine, heli ja paugu kahurid vms.
Naabruses, metsas, oma krundil elavaid rästaid jt. no peab leppima, miski ikka kaduma läheb, nemad on 10x tundlikumad peletamisel, kuid samas ka tagasiarvestuses 5x nutikamad, õpivad algse asja, mis liikumatu selgeks ja ei pelga 🙂
Ülapildil rakendused on tehtud sisuliselt 10-15min, kasutatud olemasolevaid toikaid talus, klambri ja naelapüstol, kiirelt kapronnöör ja olemas. Töötavad juba 4-5 hooaega, osad vedelenud 24/7 aasta läbi õues, kuna uusväärne puit liiga kriiskab maastikul. Maa sisse on pandud 2 moodi, kas metallvinkel või 15mm ümar täismetall latt mõlemad pikkusega u. 50cm, see haamriga maasse ning traadiga puidu külge.
Väga efektiivne on ülaosas (tipus) plastpudelitest tehtavad tuulikud, mille kere (mitte laba) külge liimida kuumaliimi püstoliga helkivaid nööpe jne.
Aitavad ka igast sädelevad lindid, ribad, PVC kiled, Kord tõin kaltsukast õudus jaki, mustlase tüüpi estraadi laulja oma vms. saab kääridega ribasid lõigata.
Kõik mis liigub, sädeleb vms. häirib neid. DVD Plaadid kirsi okstel, tamiili ja pööratsiga, toimivad ka sisuliselt tuulevaikuses. Eile avastasin, et DVD plaatidele peab siiski kõrvetama naelaga augud, et lahendada kinnituse teema, keskmine auk ei ole selleks hea.
Kes ülapildil purgi ära tunneb, see teab :) ja kasutab, parim, mis turul on, oma helkimise ja UV kindluse poolest!
Omaette kategooria oleks siis hernehirmutaja kui INIMSILUETT ja kuju suund, see on tegelikult kohati tõhusam. See mõjub varestele ja kullidele, kes n. kanu kipuvad kimbutama. Hernehirmutajatest teeks teinekord juttu.
Dr. Google palun avita!
——————————————————–
Lindude peletamisest marjahooajal 3
Seega linde on võimalik peletada , kuid iseasi on, kas …
a) tasub ja peab, osad ei lasku sellest asjast edasi …
b) kuidas seda teha nö. hundid söönud ja lambad rahul, kas see on võimalik?
c) toota ja viljeleda aiaande ja viljapuid ja marjapõõsaid veidi üle (loomulik kadu), et ka kasulikud ökosüsteemi osad, linnud põuaga saaksid näljapalukest.
Tegelikult ei pruugi me olla lõppkokkuvõttes võitjaid, kui me kõiki me ümber, peletame, ajame ära, tapame, hirmutame, lõppeb lausa pesade hävitamise või valimatu hukkamisega.
1 kuldnokapaar (ka rästad) kui nad saavad 1-2 satsi poegi, siis 1 pesituseaja jooksul oli see ligi ämbritäis satikaid, mida poegadele tassitakse! Putukate omakaal on kerge, see on suur mägi, mida nad tassivad!
Hääd marjahooaega …
Antti
youtube.com/shorts/30s0vZMejnU
Siin siis eile kiirkorras uued kulinad kukile saanud rätsa-varese peletis.
Sisaldab tundlikku tööstus-spionaaži infot, väga vaevaliselt jõudsin CD plaadi kinnituse lahenduseni, aastaid võttis aega 🙂