Faktitõde: väga palju inimesi saab surma KUKKUDES! See teema kimbutab eakamaid ja tormakamaid.
Valvekaamerad ning nutitelefonid inimeste käes on loonud olukorra, mil maailmas on kümneid tuhandeid videosid, mis liigituvad turvaõppe kategooriasse.
Vaatad kriisivõimekuse erinevaid turvavideosid ning mis silma jääb. On see tänaval kaklus (väga ohtlik löögi tagajärjel kukkumine vastu kivist pinnast) või õnnetu kukkumine ja obaa – kõik! Päris ehmatavas koguses saab inimesi surma, lihtsa kukkumise tulemusena.
Uudises siis juhtum, mida juba “vandenõu välktuvastus spetsialistid” tituleerisid järjekordse “covid vaktsiinisurmaks”.
Räägin siin siis esmalt oma loo …
Viisin nädalaid tagasi õues lindude söödamajja toitu. Mõlemas käes kopisikud (1L topsid), mis olid täidetud niigi ebastabiilse sisuga, päevalilleseemnetega. Koerad noolisid mu kõrval (üks 50kg) ja lausa nügisid, tahtsid limpsata. Kuna vahel olen andnud seda kraami nuusutada ja keelega üks sahmakas võtta.
Tegin kiirsammu ja ei pannud tähele, et satun teelõigu ja muru serval külmunud porilogu juurde, millel kerge lumi. See käis nii kiirest, mingi suure imega suutsin säilitada tasakaalu. Aga jalad tegid paar korda siuh – säuh igas suunas (vaata pilti). Mõlemas kopsikus 1/4 sisu lendas laiali kahes suunas. See oleks võinud olla kas luu või peapõrutuse mats. Ma lausa tunnistasin peale seda kellegile, et Jumal hoidis (no ei taha kipsis olla eks).
Mu mainitud loo moraal: kas sulle on räägitud ja õpetatud, kuidas ohutult kukkuda?
Mis on kukkumisel esmased asjad, mida sa peaks harjutama ja treenima! Minu juhtumi puhul, unusta mis on käes, süles vms. (v.a. imik, väikelaps) sa pead säästma enda pead ja selga! Selleks on inimesele antud käed, mis sellises situatsioonis toimivad välkkiirusel, isegi mõistus > otsus > lihas > närviimpulss > lihasetõmme jne. See on sisemine, inimvaimu vm. muus olemuses (mõistusest kiirem) intuitsioon sa püüad kätega peamise obaduse vastu võtta.
Veel üks kukkumise juures oluline asi, kaitse pead. Käelabad kuklasse, ja kaitsed pead! Selili kukkudes, käed kõverdatult küljelt alla. Ette kukkudes küünarnukid ja põlved konksu, et võtta mats vastu. Juba maaga kokku puutudes, jätka kukkumist st. võimalusel veere vms. edasi.
Pooleldi kõverdunud PÕLVED (nii nagu kõverdunud käed) võtavad need Newtoni seadusest tuleneva massi ja kiiruse indeksi maha, veidi ohutumaks.
Keedetud makaron (nuudel) kukub purunemata põrandale. Enne keetmist võib makaron kukkudes aga puruneda paljudeks tükkideks. Pidage seda põhimõtet meeles – lõõgastumine (nõtkus) mitte krampis jäikus.
Muide seda on võimalik maadlus ja judo trennides – mattidel õppida. Me maal on väga vähe enesekaitse ja taolise temaatika spets. trenne, kus seda õpetatakse (mõned erandid). Vaata ka selle teema all olevaid pilte – juhendeid ja videot.
Soovid lugeda enam kriisvõimekuse ja kriisiõppe teemadel, siis pean juba palju aastaid suletud blogi ja õpikeskkonda neil teemadel.
Lugemiseks: Ohutu kukkumise kunst
Mida igaüks saab siiski ära teha. Panen siia esialgse lambist ehk “Lae Ants” & ja enda kogemus aitas luua selle soovitusliku loendi:
- Treenige end – aitab isegi, et veidi võimlete regulaarselt. Ära mine hommikul kangena koterdama, enne kui ei ole veidi painutanud.
- Inimesed hankige endale hilpude ja ebanormaalsete moe käimade ja veidrik jalavarjude asemel mitelibisevad normaalsed – universaalsed jalanõud :) Osade kingade kas ehitusse või siis talla materjalisse ja mustri olematusse on sisse kirjutatud xz arv napikaid xq arv marrastusi, xy arv luumurde ja xw arv surmasid üle planeedi.
- Hoidke silm peal oma jalanõudel, milledel on kingapaelad. Veendu et need oleks korralikult kinni.
- Ära kasuta loha-lohva pükse, mille sääred lainetavad ning sa võid takerduda ja komistada.
- Ärge jookse (ka kõnni) käed taskus, kiirkõndimisel (kiirustades, rutates) treppidest ülesminekul ja/või allatulekul ärge tegelege kõrvaliste tegevustega!
- Alati jälgi maastikku, pinnast, kive, puujuuri jm. mis võivad saada sulle saatuslikuks. Urban kesklonnas on palju asju, mida tänaval jälgida, tänavakivid, teeperved, kaevuluugid, servad jne.
- Nutitelefon! KAs te kasutade . näpite oma nutitelefoni kündmise ajal? Mingis statistikas tuli välja, et suurriikides saab iga aasta kümneid tuhandeid inimeis nutitelefoni näppimisega seotud kukkumistega.
- Õppige ja harjutage “kukkumist”, kui on tuttavat või sõpra, kes tegeleb mattidel mingi alaga, seal on võimalik neid harjutusi teha.
- Kui sul juba vanus tuleb ning on talvised teeolud, tänavad jne, palun kasuta saapanaelu – naastutaldasid!
- Tark ei torma! Tuulepead ja ringi tuiskajad ja siiberdajad, palun kui on keerukamad “teeolud” jalakäijana püüa hinnata olukorda objektiivselt, testi pinnast – kas on libe vms., vii minimaalseks enda rumaluse ja lohakuse ja tormakuse poolt põhjustatud kukkumist.
- Erinevate pindade ja nende omaduste tundmine aitab vältida libisemist ja kukkumist. Millest see põrand või põrandakate on valmistatud? Töökohas jm. kas see läheb märjaks või rasvaseks? Kas see on põrandapind on tasane, kas töökohal on põrandakatteid , mis on kulunud või on selles kahjustatud kohti?
- Palun osta koju või majapidamisse 2-3 astmeline klappredel või spetsiaalne astumise pukk. Suurem osa kukkumisi on TOOLIDEGA TURNIMISEL!
- Ronides redelil, tellingutel jne., palun vii end enne kurssi ohutusalaste juhenditega. Hiljem EMO-s olles võib doktor nähes sinu hulgimurde olla pahane, RFM (read f**** manual) ignoreerimine on üks idioodi-lembelisem nähtus siin planeedil, kisub Darwini auhinna laureaadi soovi suunda.
- Rattasõidu kiiver ei ole “väljamõeldud legend”, et see reaalselt kaitseb!
- Ära tegele parkuuri ja muude “põrutan jube lahe” aladega, vanaduses on luumurdude valud jubedad!
Ohutut kukkumist, no vahel tuleb ette, parem kui ei tuleks – eks …
Antti Loodus
Looduspere.com
==================================================
Reegel nr. 1 KAITSE PEAD
Kaitske oma pead. Kõige olulisem kehaosa, mida peate kukkumisel kaitsma, on teie pea. Peavigastused võivad olla väga tõsised, isegi surmavad.
Tõstke lõug alla, langetades pead. Kui kukute, siis nägu ees, pööra pea küljele. Täiendava kaitse saamiseks tõstke oma käed pea kõrgusele. Asetage need pea ette, kui kukute ette, või pea taha, kui kukute tahapoole.
Reegel nr. 2 Pöörake kukkudes.
Kui kukute otse ette või taha, proovige oma keha pöörata nii, et maanduksite külili. Otse selili kukkumine võib seda tõsiselt vigastada. Ettekukkumine võib kahjustada pead, nägu ja käsi. Küljel maandudes saate vähendada vigastuste tõenäosust.
Reegel nr. 3 Hoidke käed ja jalad kõverdatud.
Paljudel tekib kaitserefleks proovida end kätega kukkudes täielikult pehmendada – peatada. Kuid sirgete kätega maandumine ja nendega kogu kukkumise jõu neelamine võib põhjustada vigastusi. Proovige kukkudes hoida mõlemad käed ja jalad kergelt kõverdatud.
Täielikult kätele maandumine püüdes end kinni püüda võib murda nii randmed kui käed.
Reegel nr. 4 – lase veidi lõdvaks.
Kukkumise ajal pingeseisund võib suurendada vigastuste saamise võimalust. Teie keha pinge ei võimalda kukkumisel tekkivat jõudu neelata. Et levitada kukkumisel tekkivat lööki üle painduva keha (lähed liikumisega kaasa), on enamus inimesi krampis, mis toob olukorra, kus tõenäolisemalt purunevad luud.
https://