Kasvuhoone ehitamine

Aeg on sel aastal siis nii kaugele jõudnud, et mitmed plaanivad ellu viia oma soovi, osta või ehitada ise kasvuhoone või kilemaja. Mõlemal suunal on mitmeid plusse ja miinuseid, selles hetkel sügavuti ei laskuks. Selle postitusega tahan välja tuua selle mõtte, et endatehtud on siiski odavam. Aga vaata ja loe lisa siis mõne enda tehtud kasvuhoone õpituba …

Ehitame ise kasvuhoone – kilemaja

Märksõnaks oleks siis SÄÄSTUKAS! Kiire ja lihtne. Just töö juures keegi kurtis, et neil on kasvhoone (polükarb.) selline väike ning vaja oleks ühte ruumikamat kõrvale aga oh häda, see ajaks eelarve lõhki. Kõikide hinnad hakkavad 200-300 eurist. No ma leian, et kasvuhoone ehitus raha taha küll ei tohiks jääda. Kena on omada “naabrist parem” alumiiniumist ja igati uhket taimemaja, kuid oleme reaalsed, vaja muruniiduk osta ja sada muud asja pealekauba. Ma tahaks innustada igaüht, kes ei põlga alustada piskust ning aia kujundus ja stiil (eeldus ehk elad maal) lubab misiganes stiilis kilemaja püstitust. Ma saan aru, et tegijal juhtub ning nii mõnigi esimene kasvhoone võib veidi aia taha minna, olla viltu või näotu, kuid asi tasub katsetamist – proovimist. Pealegi ehitad sa seda siiski taimedele ja saagile mõeldes, mitte ilu-Eedile ning stilist-Stiinale!!!

 Seega üks lihtsamaid viise, kuidas täna ehitada endale ise kasvhoone on teha seda joogivee plast torudest ja puidust, loomulikult ära unusta kilet ja ka mulda sisse. Ega siin raketiteadus ei olegi, vali välja aias sobiv koht, arvesta ilmakaartega ning TUULTEGA ning märgista plast ära. Soovitav oleks koorida pealmine murukamar ära ning valmistada ette nö. “vundamendi” või alusraami panekule. Alusraami 4 nurka võib panna ka FIBO (kergkruusa) plokid, mis veidi toestavad ehitist, nende alla võib kaevata väiksed augud ning panna ämber killustikku ja siis liivi ning mingi raskusega ära tampida. Viimase võib ka vabalt vahele jätta. Olen ise pannud kõik oma kasvuhooned otse raamiga vastu mulda, jälginud et oleks vaid loodis ja igalt poolt võrdselt vastu maad. Tähtsam on nö. kasvuhoone raami ankurdamine (et see lendu ei tõuseks!).

Aga hakkame siis pihta …

MATERJALIST:

Kaared või torud. Need on plastikust veetorud, mis kinnituvad alumise raami – serva külge. Vanasti kasutati metallist kaari nüüd on parem lahendus, just plastiktorud. Onninenist ütles ükspäev spetsialist, et neid musti PEM torusid ainult ei soovita UV sööb need ära.

Roovid – toestuslatid. Need seovad kasvuhoone konstruktsiooni, annavad tugevust ja jäikust. Kinnituse võimalused erinevad alates traadiga, kuni auk läbi toru ja poldi või kruviga. Neid võiks olla kas 3 või 5. Soovitav oleks need enne puidukaitsega üle tõmmata.

Tuginöörid. Ma soovitaks panna üles ja külgedele puidust latid (roovid) ja nende vahele LISAKS üles ja kõrvale UV kindlast nöörist tugevndused (eest – taha, ühest otsast teise), need tõstavad lume koormust ja nende külge on hea ka taimetoestus nööre kinnitada. Kaarkasvuhooned koguvad talviti suure lumega üsna kiirelt endale mütsid peale ja on oht, et raske lumi vajutab teie kile ära või katki!

Kasvhoone otsad – aken ja uks. Eks see otsa akna ja ukse koht ongi väljakutse (meistrimehele) aga midagi võimatut ei ole. Akna ja ukse tegemisel on vaja kasvuhoone otstesse tema raam, selleks saav kasutada metallist nurkasid kui ka naelutusplaate. Nendega on imelihtne saada soovitud nurgad ja ühenduskohtade tugevus. Ilma nendeta nõuab nurkade tegemine töömehe meistrilikkust!

Kes elab üksi ja ei saa hakkama, siis otsatüki jupid saab ka mõnest puidutöökojas lasta teha (kodus kruvid nurgaraudade ja nurkadega kinni), asi peaks ikka jääma “säästu lahenduseks”. Kusjuures taolised asjad kui on täitsa viisakad ja üllatus mõnel pidanud juba kümmekond aastat vastu.

Muide Ameerikamaa saitidelt nägin mitmel pool, kus kasvuhoone otsad olid tehtud OSB plaadist, kusjuures OSB3 on peaaegu veekindel ning see ei ole paha mõte. Kannatab vaid valgus, kuid sinna on imelihtne ehitada akent ja ust sisse ning kui need on kilega on täita OK lahendus – katsetamist väärt. Märkus: OSB3 puitkiud plaati ei saa värvida (see on 110% märgav materjal).

Kasvuhoone vundament. Tegelikult taoline kergkasvuhoone ei vaja vundamenti ega ka sillust (vundamendi vööd). Piisab sellest, kui kasutada n. 50×150 või 50×200 massiivset prussi mõlemas ääres (ka otsa võib panna). Samas nii paks materjal on kallivõitu, võib kasutada ka paksemat laia lauda. Nüüd peamine POINT on ankurdamine. Kilemaja on ju nagu tuulelohe suurte tormituultele, kui uks ja aken lahti, võtab taoline asi tuule alla ja juttude järgi on nähtud, kuidas see võib lagedal paarsada meetrit lennata. Selleks on vaja maase rammida pikad raudlatid, mis siduda kasvuhoone alumise vööga – raami prussidega.

Umbrohu tõke. Selleks võiks külgedele ja otstesse, panna kasvhoone kile pikemalt maa sisse 15-20cm, see peatab umbrohu juurte leviku kasvuhoonesse. Väga praktiline ja läbiproovitud asi.