SKEEMID – SKEEMID – rahvas on loll. Nõustun Siiri artikliga tiny.cc/ovcycw Ma kodanikuna tunnetan aina enam, et riik peab mind LOLLIKS!
Kusagil oli artikkel ÜMBRIKUPALGAST ning rõhuasetusega, et ettevõtjad on ahned.
Aga kui ahnus eraisikuid võib kimbutada, siis miks keegi ei räägi riigi kui justkui “jumaliku” monstrumi ahnusest? Kas viimase ahnuse vastu võib või saab ka protestida kuidagi?
Aga tõsi see on, et ümbrikupalkade üks peamisi põhjuseid on ahnus!
Ahnus RIIGI poolt – ikka on vähe, me oma laristamisi ja ebaefektiivset riigijuhtimist loomulikult kärpima ei pea – see on kõik on väljaspool arutelu. Kuidas saab kodanik selle vastu protestida? Kuidas oleks võimalik kodanikel riiki kutsuda nö. “arenguvestlusele” et riik positsioneeriks ennast ning teeks kiirelt oma korrektuurid. Aga ei on olemas mingi monstrum riik – seal kusagil, keegi ostustab kõigi eest, määravad endale hüvitisi ja otsustavad kõik. Kui RIIK vs. KODANIK ärilepingusse valada, siis oleks täna jube ühekülgne leping ja ahnuse hais asjal juures.
Ahnus osade ettevõtjate poolt – et justkui oma töötajale ümbrikupalka makstes võidan selle ja selle. Tegelikult kaotab inimene ja riik. Kõige närusem on aga asja juures, kuidas ettevõtja suhtub oma töötajasse. Kas kui mingisse klaasi kihti ja/või täiesti asendatavat tööriistakest-mutrikest. Või võtab ta töötajaid, kui põhivara ja poartnereid, kelleta ma seda äri ei ajaks. Tõsi see ka on, et osadele on kapitlism pähe löönud ning ei tajuta enda kutsumise peal sotsiaalset vastutust.
Ahnus osade inimeste poolt -justkui hetkeliselt saab näivalt rohkem sula kätte! Paljud neist on ka ise juba pettunud riigis, selle süsteemis ja õigluses. Ei näe veenvaid põhjuseid, miks ma peaksin makse maksma või mis kasu on mul maksudest. Neist nurisejatest lehkab täiega muidugi kommunismi jääknähtgude haisu, keegi peab minu elu ja lõbu kinni maksma, ikka kellegi arvelt jms. Aga osalt on selles nurinas siiski ka karm reaalsus: arstiabi, haigushüvitis, segadus pensioni teemadel …
Järgnevalt on välja toodud ümbrikupalga väljamaksmise tekkelood:
Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel :
1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel.
2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena.
3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta.
4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi.
5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub, et ta sai osa palka ümbrikupalgana.
Kommentaar netist:
Oletame, et ettevõte maksab inimesele palka 100 eurot puhtalt kätte. Ja nüüd vaadakem seda, mida lihtinimene ei näegi ja mille nägemise võimalus talle pähegi ei tule. Lisaks makstud 100 eurole kannab ettevõte maksuametile üle: töötukindlustusmakse 5,52 eurot; tulumaksu 26,58 eurot; sotsiaalmaksu 43,42 eurot; ja kogumispensionimaksu 1,32 eurot, Kokku siis makse maksuametile 76,84 euro eest. Ja pole mõtet rääkida, et see või teine makse läheb tegelikult ettevõtte arvelt – inimene saab 100 eurot ja maksuamet saab 76,84. Ettevõtte palgakulu on kokku 100 + 76,84 = 176,84 eurot ja kui tootlikkus ei suurene, ei saa ka sellest summast rohkem palka maksta. Oleks nagu sellega kõik? Aga ei! Järgmises vaatuses läheb inimene poodi ja ostab saadud 100 euro eest süüa, söötes ühtlasi riiki käibemaksuga, mis on (100 – 100/1,2) = 16,67 eurot. Ka see pole veel kõik. Ettevõte pidi maksmise alguseks tekkiva 176,84 euro (tegelikult küll pangateenustasude võrra rohkema) oma kontole saamiseks maksma ära „jumaliku isetekke“ põhise käibemaksu, mis oli antud summalt 35,37 eurot. Nüüd vast alles on üks ring täis saanud. 176,84 eurost erasektori töötajate tööga loodud rahast saab riik 128,88 krooni ehk peaaegu kolmveerandi (72,9%, kui jätta aktsiisid, trahvid ja viivised välja) millest 35,37 eurot peab olema eelmise perioodi jääk või kui eelmist perioodi ei olnud, siis lihtsalt „tekkinud“ osa. Ja selle juures rääkida tööandja ahnusest…. :-)
Üks propagandistlik kirjutis ja punktid, mida kaotab töötaja ümbrikupalgaga:
- Ajutise töövõimetuse hüvitised
- Puhkusetasu
- Töökoha kaotamisega seotud hüvitised
- Töötuskindlustushüvitis
- Koondamishüvitis
- Tööandja maksejõuetuse hüvitis
- Vanemahüvitis
- Pension
- I sammas – riiklik pension
- II sammas – kohustuslik kogumispension
- III sammas – täiendav kogumispension
- Laenu- ja krediidivõimalused
Osad punktid on siiski kaheldavad, st. nende väärtus ja reaalelus mõõdetav kasumlikkus eksisteerib siiski vaid riigionude ja maksuameti juristide peas või helges unistuses. Eriti naeruväärne on uus haigushüvitis!
Valik kodanike kommentaare, leiad järgmiste artiklite alt:
Pidage vastu …
Antti Loodus
vabamõtleja
==========================================
Erik Rand kirjutab Päevaleht Online`is, et Riigikogus kavandatav saadikute uus kuluhüvitiste kord tekitab Eesti Ametiühingute Keskliidus (EAKL) hämmastust ja nördimust.
“Kui töötaja saab tööandjalt ilma kuludokumentideta ja riigile makse maksmata tasu, nimetatakse seda meie ühiskonnas tavaliselt ümbrikupalgaks,” leiab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. “Kuigi Riigikogu menetluses olevas eelnõus seda mõistet ei kasutata, on lihtsal inimesel väga raske mõista, mille poolest erineb kavandatav kuluhüvitis seadustatud ümbrikupalgast.”
Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et riik peab ühtemoodi suhtuma kõigisse oma kodanikesse, samuti füüsilistesse ja juriidilistesse isikutesse. Sellest tulenevalt peaksid ühesugused kulude hüvitamise põhimõtted kehtima nii eraisikutele, ettevõtetele kui Riigikogu saadikutele.
Loe täpsemalt: www.epl.ee/artikkel/387949
Loe ka: Laura Raus. „Maksumaksjad koguvad kuluhüvitiste uue korra vastu allkirju“: www.etv24.ee/index.php?0576543
Loe ka: Eve Heinla. „Valijad ei kiida riigikogulaste priiskamist heaks“: www.sloleht.ee/index.aspx?id=232239&q
Loe ka SL Õhtulehe juhtkirja: „Kurdid kõrvad“: www.sloleht.ee/index.aspx?id=232188
Loe ka: Anneli Ammas. Mirko Ojakivi. „Riigikogulaste soodustused ärritavad maksumaksjate liitu“: www.epl.ee/artikkel/387863
Loe ka: Lea Larin. „Parlamendi kõlblus- ja moraalirüüste“: www.epl.ee/arvamus/387855
Loe ka: Toomas Varek. „Tšekid viivad maine alla“: www.epl.ee/arvamus/387828
Loe ka: Liisa Past. „Mis meil ikka sellest rahvast?“: www.epl.ee/arvamus/387829
Loe ka „Riigikogu liikmed väldivad kuluhüvitiste teemat“: www.aripaev.ee/3602/uud_uudidx_360210.html
Loe ka Äripäeva juhtkirja: „Toompea – soe pesa parteidele“: www.aripaev.ee/3602/arv_juhtkiri.html
Loe EML pressiteadet: „Kavandatav Riigikogu liikmete uus kuluhüvitiste kord tuleb laiendada kõikidele maksumaksjatele“
==========================================
Kui keegi arvas, et ma õigustan ümbrikupalka, siis ei seda ma ei tee. Ning et mõne riivatud õiglustunde rahustamiseks panen ka poliitiliselt korrektset juttu siia lõppu!
Ümbrikupalga maksmise juhtudest on maksuhaldurile võimalik teatada järgmistel viisidel
Kõigi operaatorite võrkudes töötav, helistajatele tasuta, anonüümne ja ööpäevaringne vihjetelefon: 800 4444.
Vihje elektronpost: vihje@emta.ee.
Ümbrikupalk
Ümbrikupalk on “käest kätte” makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta makse.
Põhiline ümbrikupalga maksmise põhjus on maksudest kõrvalehiilimine.
Ümbrikupalga negatiivne mõju
riigile – riigieelarvesse jääb laekumata tulu- ja sotsiaalmaks;
majandusele – pärsib ausat konkurentsi ettevõtluses;
töötajale – jääb ilma sotsiaalsetest garantiidest, vallandamishüvitistest, ei ole võimalust pangalaenu saada jne.
Ümbrikupalga maksustamise põhimõtted:
Maksud määratakse ümbrikupalka maksvale tööandjale.
Maksu määramisel arvestatakse töötajale makstud netopalk ümber brutopalgaks.
Maksud määratakse sellel maksustamisperioodil, mil on aset leidnud ümbrikupalga maksmine– lisanduvad intressid (0,06% päevas). Näiteks 3 aastat tagantjärele määratud maks summas 100 000 krooni toob kaasa 65 700 krooni intressi.
Maksukorralduse seaduse § 153 rahatrahv kuni 50 000 kr.
www.emta.ee/index.php?id=14339
————————————————————————————