(EUROOPA) MUTT

 

(EUROOPA) MUTT Talpa europaea
(inglisk. Common/Northern Mole; saksak. Maulwurf, venek. Obõknovennõi krot)

+ SUURENDA + + SUURENDA LEVIALA +

 

Nimetus. Harilik mutt. Tavamutt. Talpa = mutt (ladinak.)

Tunnused. Lühike must sametjas karv. Silindriline keha ja laiad, suurte küünistega käpad. Labidataolised eeskäpad on hea määramistunnus. Üliväikesed silmad (läbimõõt l mm) jäävad enamuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised. Saba hoiab püsti. Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mil emasloomade genitaalid mulgustuvad. Paaritumises osalenud emasel on tupearm. Väljaspool sigimisperioodi saab genitaal- ja anaalnäsade vahelist kaugust üldiselt kasutada sugude eristamisel: emasloomadel on see alla 4 mm, isasloomadel üle 5 mm. Peenis u. 7,5 mm pikk ning pisut suurem kui emase genitaalnäsa, kuid kõik need mõõtmed võivad eri soost isenditel ka suuresti kattuda. Karvavahetus 3 korda aastas: veebruarist märtsi-aprillini, juulist septembrini ning oktoobrist detsembrini, sõltuvalt laiuskraadist. Silma torkavad tegevusjäljed on mutimullahunnikud (sh. ka suuremad ja püsivamad, nn. “kindlused”). Mutimullahunnikutest lähtuvad pinnalähedased käigud. Vahel võib taimevarte võbisemise järgi näha, kuidas mutt rohukamarat üles tõukab, ning kuulda juurte rebimisel tekkivaid helisid. Mõnikord on mullahunniku keskel u. 35 mm läbimõõduga auk see on tunneli suu, mille kaudu loom tuleb maa- pinnale pesamaterjali või toitu otsima.

Elupaik. Arvukas lehtmetsades, põldudel, looduslikel heinamaadel ja karjamaadel. Väldib kivist, liivast ning liigniisket pinnast, sest ei suuda seal korralikku urusüsteemi rajada, samuti väldib happelisi muldi (pH alla 4,4), kus puuduvad mutile toiduks sobivad vihmaussid. Sotimaal leitud kuni 1000 m. Alpides kuni 2000 m kõrgusel üle merepinna. Alalisema kasutusega urud paiknevad kuni 100 cm sügavusel või veelgi sügavamal pinnases (harva otse suuremate mutimullahunnikute all). Lisaks on mutil l või mitu magamiskambrit, mis on vooderdatud sambla, rohu ja lehtedega (on kasutanud ka tehismaterjale, nt. Tihedaks pallikeseks vormitud sigaretipaberit, väetisekoti tükikesi, kiirtoidukotikesi jms.) ja mille loom sisenemise järel kindlalt suleb. Sellised pesad on sageli keskpunktid. Millest lähtuvad kiirtena eri suundadesse käigud. Mõnikord ehitab pesa kohale suure “kindluse”. Mullahunnikutes võib leiduda ussidest koosnevaid toiduvarusid. “Kindlusi” on rohkem talvel, mil nad arvatavasti aitavad soojust säilitada.

mullamutt muti mullamuti käigud

Eluviis. Aktiivne nii päeval kui öösel (tsüklitena, mis koosnevad 4.5 tunnisest aktiivsusest ja 3.5 tunnisest puhkamisest pesas). Enamuse oma elust veedab keerukas urusüsteemis, mille kaevab vaid oma eesjäsemete abil. Magab püstises asendis, pea eeskäppade vahel. Mõnikord on naabruses elutsevatel loomadel täheldatud sünkroonsel aktiivsusrütmi. Aktiivsus sesoonne: isased emasloomade otsimise ajal, emased aga poegade imetamise ajal.

– TOIT. Toidust moodustavad valdava osa vihmaussid (talvel üle 90%, suvel u. 50%). neile lisaks sööb mardika- ja kärbsevastseid, hulkjalgseid ning limuseid (eriti nälkjaid). Vahel murrab ka selgroogseid (nt. kahepaikseid). Päevane toidukogus 40 -50 g. Tunnelid toimivad saakloomade lõksuna, sest neisse kukuvad mullaselgrootud. Rajab ka maapinnalähedasi ajutisi toitumiskäike. Nende tegemine võtab küll palju energiat, ent see eest saab sealt tunduvalt rohkeni saaki kui sügaval asetsevatest püsikäikudest.

– KODUPIIRKOND Tugevalt sesoonne (isastel) ning sõltub elupaiga omadustest. 200-2000 m2 (sj. 3-mõõtmeline). Kodupiirkonnad on väga harva korrapärase kujuga. Asustustihedus: talvel 8. suvel 16 isendit/ha. Noorloomad hajuvad juulis-augustis (Lõuna-Britannias) või juunis-juulis (Sotimaal). Hajumisel liiguvad sageli maapinnal või otse selle all. Kuni hõivamata elupaiga leidmiseni on loomad väga kaitsetud. Sel perioodil langeb palju isendeid röövloomadele saagiks ja suremus on seetõttu kõrge. Üleujutuste korral lahkuvad ka vanaloomad oma kodupaikadest ning asuvad elama mujale.

– SOTSIAALNE KÄITUMINE. Territooriumid kattuvad veidi, kuid naabrid koordineerivad lõhna- ja võibolla ka mõningaste helisignaalide abil oma liikumist nii, et nad ei puutu üksteisega kokku. Sigimisperioodil loobuvad isased rangest territoriaalsusest ning tungivad emasloomade otsingul tunnelile kaudu laiadele aladele.

– SUHTLEMINE. Agressiivsusega kaasneb kile siristamine ja viuksumine. Territooriumi märgistamisel on olulised preputsiaalnäärmed. Hirmununa võib kriiskavalt häälitseda. Kompimismeel väga hästi arenenud – sabal, jalgadel ning kärsa otsal on vastavate retseptoritega varustatud püstuvad kompekarvad. Ninas paiknevad Rimeri elundid tajuvad puudutusi ning niiskuse ja t°-i muutusi ning on väga tundlikud ja kõrgesti kahjustatavad. Nägemine kehv, kuulmine keskpärane, ehkki väliskõrva ei ole.

Sigimine. Paaritumine põhjapoolsematel aladel tavaliselt aprillis, lõuna pool varem. Pojad sünnivad enamasti mais-juunis, kuid eri laiuskraadidel on sünniaeg väga erinev. Suguküpsus saabub 11 kuu vanuses. Tiinus vältab 28 päeva. Pesakonnas keskm. 3-4 poega (2-7). Aastas l pesakond (Lõuna-Euroopas arvatavasti 2). Nisasid 8.

– POJAD. Sündides karvutud. Karvkate hakkab kasvama 14 päeva vanuses (vt. joonist), silmad avanevad 22-päevaselt, pesast lahkuvad 33-päevaselt. Emapiimast võõrduvad 4-5 nädalaselt. Poegi hooldab ainult emasloom.

Eluiga. Kuni 7 a. (enamik sureb enne 3. eluaastat). Noorloomade suremus on hajumise ajal väga kõrge, sest nad langevad sageli rebaste, röövlindude, haigrute jt. ohvriks. Muudeks surmapõhjusteks on nälg (nt. põua korral), üleujutused ja inimtegevus. Vanaloomade suremuse kohta on väga vähe konkreetseid andmeid.

Mõõtmed. Tüvepikkus l 10-160 mm (isastel keskm. 143. emastel keskm. 135 mm), sabapikkus20 (subadultidel) kuni 40 mm, tagakäpa pikkus 17-19,5 mm. Kondülobasaalpikkus 32,5-37 mm. Kehakaal 65-130 g (isastel keskm. 85-95 g. emastel 70-75 g, sünnikaal u. 3.5 g). Hambavalem: 3/3. I/T. 4/4, 3/3 44.

Lisamärkusi. Väga hästi kohastunud maa all elamiseks. Ujub hästi, kasutades kõiki 4 jäset. Joostes teeb tagajäseme iga sammu ajal eesjäsemega 2 sammu. Suhteliselt suure sagedusega (0,1%) on erinevaid värvusvorme, nt. kahkjat (kreemikat kuni roostevärvi), laigulist või hõbehalli. Sügisel ja talvel on pesakambris või selle läheduses sageli toiduladusid (suurimast teadaolevast leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud). Mutti peetakse kahjuriks, sest mutimullahunnikud rikuvad aia- ja heinamaad, mullase niidetud rohuga satub silosse mullabaktereid ja silo võib rikneda (viimasele probleemile on juba leitud lahendus silolisandite näol, nii et muti kahjuriroll on arvatavasti liialdatud). Muti käike on võimalik avastada kepiga maad torkides – takistus väheneb järsult, kui kepp läbi tiheda pinnase urgu tungib.

mullamutt muti mullamuti käigud
Mutipesa läbilõige. Allikas: internet

—————————————————————–

Antti Loodus © 2002-2018 CopyRight – Kõik Õigused Kaitstud

Selle veebilehekülje või tema suvalise alamosa, kaasa arvatud fotode, paljundamine, kopeerimine, müümine või mis tahes muul moel kasutamine on keelatud ilma autori kirjaliku loata.

One Thought on “(EUROOPA) MUTT

  1. Antti Loodus on 24.02.2010 at 18:10 said:

    Vana kodulehel toimis meil külalisteraamat. Lisame siia siis vanalt kodulehelt sissekanded:

    Sissekande tegi: stenx – 16.02.2009
    Väga hea lehekülg, kasutasin koolitöö jaoks

    Sissekande tegi: Ester – 06.02.2009, 13:30:24
    Kasutasin infot koolis referaadi jaoks – hea info.

    Sissekande tegi: tammetõru – 18.01.2009
    Väga hea leht võtsin siit koolitöö jaoks.

    Sissekande tegi: Piret – 28 Jan 2008
    Väga hea lehekülg ja tänud info eest. Meil tuleb Loodus õpetuses töö ja siit on väga hea infot saada muti kohta

    Sissekande tegi: Kristin Antsmäe – 17 Nov 2007
    Tänan hea materjali eest.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

For spam filtering purposes, please copy the number 6042 to the field below: