Aga mis siis, kui Kuimetsa tahaks minna oma teed. Kas Kuimetsa oma naaberküladega (see ei ole väike lapike) võiks olla Kose valla osa? Et seisvat vett veidi segada, siin üks väike visuaalne ettekujutus (natuke arvestatud vanade kaartidega). Kuna sõnavabadus on see, et igaüks võib mõelda ja öelda. No ma siis mõtlesin ja nüüd ütlen miskit …
Viimasel ajal on olnud kuulda, et nii mõnedki on seda endalt küsimas, miks ei võiks Kuimetsa kant olla hoopis osa põlisest Harjumaast? Kas see on automaatselt paha, ketserlik ja jookseme kisades ruumist välja või julgeme me mõtet erasi arendada …
Kose vald on viimase kümne aastaga kasvanud ja jõudsalt arenenud. No, mis Kosel viga, jääb ju see vald oma aladega ka nö. Tallinna “hõbeda ja pronksi” vöösse (kuldvöö on nn. Tallinna ümbritsevad vallad). Aga kõik märgid on näitamas, et selline haldussuutlikus ja omavalitsemise mudel (tibatillud-vallad) ei ole pikalt jätkusuutlik (v.a. kui riik kardinaalselt rahastamise mudelit jms. muudab).
Autoga sõitjad vahel tajuvad, et sealt kus algab Raplamaa algavad üllatused :) on see sõites hästi tunda. Igapäevased bussisõitjad võivad tõdeda hämmastavat vahet, kui istud bussi, mis sõidab Rapla või istud uude mugavasse bussi, mis sõidab Kosele. Ka bussipilet Kuimetsast Rapla on tunduvalt kallim, kui Kuimetsast Tallinna (kui arvestada km). Haridusest rääkides, on mudel ammu paika pandud, jäävad väikesed piirkondlikud põhikoolid ning gümnaasiumid kolivad (on juba seda teinud) tõmbekeskustesse. Väikevaldadel on aina raskem oma piiratud ressursside juures (elanikonna tulubaas, loe kui on vähe inimesi on väiksemad sissetulekud) pakkuda kohalikele kvaliteetset lasteaia, kooli jms. teenust. See on ka lihtsal põhjusel, kuna suure osa rahast sööme ise ära (st. kulud on suured, ei ole odav lõbu pidada üleval väikevalla allasutusi väikse tulubaasi juures). Kui rääkida maaelu väljasuremist takistavast tulekoldest on see töökohad ja veelkord töökohad. Väljaränne Kaiu ja naabervaldadest on viimastel aastatel üsna ühene, liiklus on ikka ühepoolne. Aga siin on üks positiivne noot, üldise globaliseeruva maailma tendents on vaid ühesuunaline: 100km kaugusel suurlinnas tööl käija on Euroopas tavaline. Me väime ju eurorahadega külakiigesid teha ja igasugu vaatamisväärsusi luua, kuid see leiba lauale ei too ning lapsi üles ei kasvata. Just töökohad saavad mängima väga olulist rolli ning üks piirkonna ettevõtja ütles, ühendus Tallinnaga on kujunemas kümnendi jooksul olulisemaks, kui ühendus Raplaga. Majandus ja töökohad on need, mis kirjutavad ümber uusi tõmbekeskusi ja piire, kultuur tuleb alles selle järgi, see saab toimuda seal, kus on inimestel kodu. Kui ei ole kodu ei ole kultruuri, viimase paari aastaga on igal aastal u.50 inimest Kaiu vallast (lahkujad) valinud, et nende kodu võiks olla mujal. Vastasel juhul võib olla kord nii, et polegi enam kellele seda kultuuri teha (Lõuna-Eesti nähtus, renoveeritud rahvamajad, tühjaksvoolanud – inimesteta külades).
Aeg teeb omad korrektuurid ja lähima kümnendi (-te) jooksul mängitakse veidi ümber, ka erinevaid tõmbekeskusi. Ehk võime loota ka seda, et nõuka aegne taaga ja rajoonistamise kaarte hakatakse kord üle vaatama (mõned erandid juba on).
Paraku Kaiu vallavalitsuses väga liitumise teemaga täna ei tegeleta. Sama meelsus on ka käesolevas volikogus, see ei ole aktuaalne. Nüüd kui mõned naabervallad peaks lähiaastatel vabatahtlikult liituma (Juuru näiteks Kohilaga), siis mis valikuvõimalust jääb Kaiu vallal? Kas Kehtna tahaks kaiu valda, mis on asja Kuimetsa elanikel Kehtnasse? Kas on olemas musta stsenaariumi? Juhul, kui riik vetoga haldusreformi läbi viib (mis on üsna tõenäoline, kuna eurotrall ja rahad hakkavad otsa saama) ja tuleb hakata vaatama üle omavalitsemise mudelit ja kulusid. Mis siis võib juhtuda, on pakutud välja, et riik paneb vigased pruudid kokku aga siis keda-kellega? Mis valikut oleks Kaiu vallal, kui siis mõni naabervald Kehtna, Kohila ei soovi, liidetakse meid ehk Käru või Väätsa vallaga?
Kuid sellised tuleviku vaatamised ja julged mõtted eeldavad väga tugevat külaseltsi liikumist ning oskust näha tänasest kaugemale, mõeldes lastele ja tulevikule. Kuimetsas peaks olema aeg küps, mil luua külaselts (-sid) ja liikuda sealt veidi edasi, seista rohkem, ka oma piirkonna eest. Kuidagi väga keskuse keskne on see asi pikemalt olnud (nagu see ka mujal on ja ega kerkivates suurvaldades parem olukord ei ole, juhul kui enda eest kümne küünega ei seisa).
Aga lõpetan veel ühe hullu mõttega. Sõites tihti Vahastu kaudu Türile, küsin ma tihti, Vahastust Paide on u. 25km (Türile veidi üle 30km) aga Rapla ligi 40km. Miks mitte Vahastu ei võiks liituda palju rikkama Väätsa vallaga (Kui seda on Kaiu vald). Aga mis Kaiust siis saab, nad peaks ise vaatama, mis saab – tegelikult võiks see alles jäänud kolmandik siis vaikselt lihtsalt Juuruga sulanduda, hr. Jaansonil ei ole vist selle vastu mitte kui midagi!
Sellised Kui-metsa-meelsed mõtted siis.
Antti Loodus
kohalik ja külaelanik