Jubedad_teed2

Jumalast unustatud seisunditaseme “1” maanteed. Keegi on kunagi väga tabavalt öelnud, et Eestimaa teed on justkui veresooned – elu sooned. Inimesed ärkavad hommikul üles ja sõidavad neil teedel tööle ja oma kohustuste juurde ja ajavad asju. Maanteed tuikavad elu ja on meie riigile ja majandusele ülioluline strateegiline objekt. Õudusega kuuleme, et need elu tuiksooned on aga muutunud üheks ohtlikemaks kohtadeks kus viibida. Ometi peavad paljud iga hommikul saatma neile tuiksoontele liiklema oma lapsed, abikaasad ja lähedased.

Olukord Eestimaa teedel on murettekitav. Lisaks liikluskultuuri puudumisele ja põmmpeade surmasõitudele ning vigaseks sõitmistele lisandub teede halb olukord ning nende väga vilets hooldus ja korrashoid. Loomulikult on see algtõde, see et autojuhid peavad alati vastavalt ilmastikuoludele ja teede seisukorrale valima ohutu sõidukiiruse ja ka mõistliku pikivahe jms.  Samas on ju paljud, kes alles said load, kel puudub hea intuitsioon ja liiklustaju jms. riskigrupiga autojuhid, kelledele on halvas olukorras maanteed väga ohtlikud, mõned lausa ei julge sõitma minna halbade teeoludega. Tundub probleem on laiem ning see viib valitsuseni ja meie riigi maanteeametis on tõsiseid probleeme ja riiklik alarahastamine jätkub. Riik pumpab kütuseaktsiisi suure hooga ja unustab selle aktsiisi maksjad autojuhid ja nende olemuse – nad sõidavad teedel, mida riik peaks hooldama. Siin on tõsised käärid aga ei tahaks seda temaatikat lahata vaid järgmise tasandi probleeme, nimelt teehooldajad ja seda just riigimaanteede 1tasandi (astme) teede hooldajast.

Samas ei saa kõike riigi süüks ja kaela ajada, kuna paljud riigimaanteede allhankeid võitnud erafirmad tegutsevad üsna oma suva järgi. Kas ja kui palju nad peavad kinni lepingutest ja kes teostab nende üle järelvalvet. Ei ole näinud aastate jooksul igapäevases liiklemises, et keegi mõõdaks ristmikul tee libeduse astet vms. seda võib kenaks muinasjutuks kutsuda. Kes loeb neid tunde, millest alates peab näiteks talvel teed olema lahti lükatud ja 1 astme teedel olema tehtud ka libedustõrje, kui on ohtlik libedus (vähemalt suurema tee ja asula ristmikud jms.)  Mind kui kodanikku ja teedel sõitjat ning kehva teehooldust ja korrashoidu nähes teevad murelikuks sellised pealkirjad ajalehes Nädaline: Rapla Teed OÜ plaanib hotelli rajada 20.04.2006; Rapla Teede uus kontorihoone tõi kokku maineka teeseltskonna  17.08.2006; Rapla Teed loob uut elamupiirkonda 26.09.2006

Tsitaat Nädalise uudisest: „Hotell ja kinnisvaraäri. Lisaks sellele, et OÜ Rapla Teed hooldada on ligi 1000 kilomeetrit riigiteid, laiendab firma oma tegevust muuseas ka tee-ehitusmaterjalide tootmisel ning kinnisvara arenduse suunal. Suure tõenäosusega asub ettevõte tegelema ka hotellimajandusega, kuna valminud on vanasse kontorihoonesse kavandatava 70kohalise hotelli eskiisprojekt.“

Millega tegeleb see üks või teine firma on firmaomanike otsustada. Olgu see kinnisvaraga, turismimajandus  või veel kolmas haru. Aga oleme ausad teehooldus Rapla maakonnas riigimaanteedel on alla igasugust arvestust! Kuhu lähevad riigilt saadavad miljonid, kui tihti teid tegelikult hooldatakse. Kes teostab järelvalvet ja hoiab silma peal? Kas tõesti kedagi ei koti ja las see maantee köis lohiseb, peaasi et pappi tuleb?  Elagu Borati Kõrgestani äripoliitika aga kas me ei peaks olema juba Euroopa Liisus ja osa Euroopast? Mul kodanikuna on kuri kahtlus, et lumeta talved ja vähene talvine teehooldus põhjustab seal firmas vaid järjekordseid preemiaid, hooneehitusi ja muid äriprojekte.

Aastaid tagasi võis veel lugeda 09.03.2006 Nädalisest sadakonna toetusallkirjaga varustatud pöördumist: Valupunkt: väikesed riigiteed on hooldamata. Kus Varbola-Rapla teel liiklevad kodanikud avaldasid nördimust Rapla Teed OÜ riigile osutavate teenuse kvaliteedi ning teehoolduse ning korrashoiu üle.

Väljavõte pöördumisest: „Iga päev sõidab liinil ka Varbola ja Kodila koolibuss ning bussijuht seab viletsate teeolude tõttu ohtu laste elud. Viimase kahe aastaga on ainuüksi talvel Ohukotsu teelõigul mitmeid autoavariisid olnud ja kurvides kraavi paiskunud praegu teada olevatel andmetel kümneid autosid. Väljasõidud on tingitud just rööpasse sõidetud teest ja libedusest. Me ei pea seda normaalseks. Kas tõesti hakatakse antud riigiteed korda tegema alles siis, kui keegi hukkub? Teie kohus on riigitee sõidukorras hoida, kuid kahjuks pole seda kvaliteetselt tehtud pikki aastaid.

Maanteeameti kodulehel: Seisunditasemel “1” piirdutakse üldjuhul lumetõrje tegemisega. Seisunditasemel “1” olevatel maanteedel libedustõrjet üldjuhul ei tehta, välja arvatud nn ohtlikel teelõikudel ja kogu teel rasketest ilmaoludest põhjustatud libedate sõiduolude korral. Lumetõrje (KUNI) 36 tunni jooksul. Libedusetõrje (KUNI) 24 TUNNI jooksul.

36 tunni jooksul, äriettevõtte tõlgendamise suva, kas ohutu maantee või siis kui kell kukub? Miks mängitakse selle 36 tunni jooksul lõputähtajaga, kui võiks ju koheselt probleemiga tegeleda. Asja taga vist on raha, kuna mida vähem autod välja saata seda suurem on asutuse – firma kasum, preemiad jms. Et vaata ärme saada kohe masinaid välja kuna võib kohe veel sadada, siis peame näed 2 korda minema, et kärbime ullikeste arvelt kulud ja kõik vingujad ostku džiibid või sõitku bussiga. Midagi on tõsiselt viga kellegi mõtlemises. Kas teenuse osutamine ei peaks olema, et ka meie 1 taseme maanteed oleks ohutud. Kuhu oleme jõudnud, vibutatakse numbritega aga näed ei ole veel 36 tundi kukkunud. Samuti tõlgendatakse oma suva järgi mida tähendab VIIMASEST SAJUST (loe mis daatumil viimane lumehelves maad puudutas antud teelõigul). Kui see ei ole nonsenss ja ajuvabadus päise päeva ajal, siis mis muu see on? Maanteemaffia? Ka see on võimalik? Ühe väikeettevõtja sõnul ,kes kord pihtis ei ole need riigimaanteede ja talvised lumetõrje allhanked üks puhas ja läbipaistev äri.

Samas huvitav oleks teada, mis ametkond ja kes teostab kontrolli erafirma teenuste kvaliteedi üle? Kas inimeste tagasiside ei ole piisav, kes on ju iga päev ja iga ilmaga liiklemas ja kes teavad väga hästi mis tegelikult teedel toimub! Kas mõni maanteeametis töötav kellegi semu. Tundub et see onupojapoliitika ja muu seonduv on ikka tõeliselt aktuaalne meie riigis.

Jubedad_teed

Ma isiklikult sõidan iga päev Purila – Kose maanteel, mis ei kannata talvise teehoolduse mõistes mingisugust kriitikat (veidi on asi paranenud 2008 ja 2009 talvel). See komejant on kestnud viimased kümme aastat. On lumesadu ja tuisk, siis viivitatakse ja oodatakse ikka seda viimast riigi poolt lubatud piiri 36 tundi (mida mantarana korrutatakse), mahasadanud lumi tambitakse kinni, tekivad väga ohtlikud rööpad, mis kohati metsavahelistel lõikudel püsivad kuni märtsi lõpuni. Kaiu, Juuru, Maidla jms. ristidel on üliharva olnud liiva ja mahapuistatud liiva, ometi on neil ristmikel olnud mitmeid üliraskeid avariisid, kus auto libises libedusest peateele. Jäägu need surmaavariid ka teehooldusfirma teemeistrite südametunnistusele. Milleks vehkida „aga me peame – oleme kohustatud vaid 36 tundi“ numbritega kui võiks läheneda hoopis veidi mõistlikumalt. Sõites Kose-Risti poolt Harju maakonnast Rapla maakonna piirkonda on üsna tõsine teekatte seisundi vahe ja reaalselt tuntav teehoolduse vahe? Milles on küsimus, millest see vahe – Halloo? Seda ei räägi mitte naised saunas vaid seda räägivad autojuhid, kes igapäevaselt seda omal nahal tunnetavad ning kes ka teistest maakondadest ja eri ilmakaartest Rapla maakonda sisse sõidavad.

Paaril korral olen helistanud firmasse, aastaid tagasi sain firma üldtelefonilt (telefoniraamatust võetud) nähvata, et mis te siia helistate, helistage aga teemeistrile ja toru loobiti hargile! Asoo! Kust ma võtan selle teemeistri numbri, pimedas ja metsa vahel?  Ok, siiski leidsin ka teemeistri numbri kuna mul telefoniraamat on auto kindalaekas. Aga ausalt öeldes on  olnud kõik need telefonivestlused üsna ebameeldivad, mõni isikutüüp ja natuur enam ikka ei helistaks. Isegi vana ja loll siga ei pista pead teist korda aia vahelt välja, kui esimest korda sai paraja obaduse lagipähe. On jäänud mulje nagu helistaks söörikubaari, kus nagu meelita ja keelita kuuma kakaotassi juurest mõnda venivillemit tööle.

Teemeistritelt kuulen ühte ja sama kaitsekõnet, et tegemist on maanteeameti poolt määratud seisunditaseme “1” maanteega ja plää-plää. Tee sa neile kindlaks, et viimasest sajust on juba üle 36 tunni möödas, kuna viimase saju mõiste on seaduses jäetud lahtiseks see võib tähendada just sedasama mida teehooldusfirma oma suva järgi tõlgendab. Millal viimati tabas seal kandis maapinda viimane lumehelves – asi kaldub tugevalt absurdi!  Võiks kehtestada ikka terminid, et liiklemiseks ohutu tee või liiklemiseks ohtlik tee ja ohtu võimalikult kiirelt kõrvaldada, et liiklejatele oleks ohud miinimumi viidud. Aga ei, poolpahane hääl telefonitorus, kas ma ei öelnud, et viimasest sajust 36 tundi! Mind paneb veidi imestama, et sellisel nö. liiklejaid teenindaval ettevõttel, kes täidab riigi tellimust puudub igakülgne abi või info telefon, kus saaks teemeistreid teel olevast ohust teavitada. On vaid asutuse üldtelefon (kus keegi midagi ei tea) ning poolpahased või unised teemeistrid. Nende jutus ridade vahelt ja hääletoonist võid lugeda midagi sellist, kle mida sa tüüp segad mind, ei oska sõita või – kle mida sa hädaldad, meid ei koti sinu „1“ taseme tee kuuled või, vaat pikutasin just või mul on külalised ja võtame sauna jms.

Kommnetaare Nädaline veebiversioonist seoses Rapla Teed OÜ ja teenuse osutamise kvaliteedi ning teede korrashoiu temaatikas:

„Rapla maakond on üks hullemaid kelle teed on väga hullus seisus“

„Rapla Teed- ISO 9001,AUSÕNA NALJANUMBER.“

„Oma nn koduõues võiks isegi RAPLA TEED korralikku tööd teha.“

„Rapla teedel pole enam teedeehituse vastu enam üldse huvi tegeleb rohkem kinnisvaraga.“

„Talvised teed ei kannata paljudes piirkondades sõitmist, hull on olukord ka Valgu mail.“

„Selle-eest Vahastu on selline küla, kes tõepoolest ei pea tee hooldamiseks miskeid allkirju koguma. nii korras, kui meie külavahe juba mitmed aastad on, paneb vast paljusid kadestama. samas kui satud suurema liiklusega Purila-Kose teele, siis selle seisukord on sama, mis pöördumises nimetatud teelgi: rööpas, lükkamata ja väga ohtlik. samuti on väga jäle Kaiu alevi vahe.“

Kutsun kodanikke ja kaasliiklejaid oma mobiili salvestama lühinumbrit 1510 ja teavitama maanteeameti infokeskust kui tee on ikka läbimatu, ohtlikult rööpas, libe ristmik jms. Nemad teavitavad teehooldusfirmat olemasolevast ohust või olukorrast. Mida rohkem on helistajaid ja tüütajaid, seda kindlamad võime olla, et midagi üleüldse muutuma hakkab! Samas enne tasub kindlaks teha, et see maantee mille sa igapäevaselt liikled, kas see on riigimaantee või vallale kuuluv maantee, selle kohta võid lisa lugeda www.mnt.ee kodulehelt (Maanteeinfo > Talihooldus > Üldist). Ma ise arvan ,et enne ei muutu midagi kui nende teemeistrite telefonid ei muutu punaseks ja rahvas ei hakka nõudma enda õigust liigelda ohutul ja hooldatud teedel!

Küsimus suurele ringile, kes teostab Rapla maakonna seisunditaseme “1,2,3” maanteel järelvalvet? Ja kas see inimene on kuidagi seotud ärihuvide või onupoja poliitikaga teid hooldava äriettevõttega? Mis toimub Rapla maakonna teedel?

Tänu Jumalale, et meie teed ei ole sellised: Russian Roads. Minu postituses on peamiselt silmas peetud TEEDE TALIHOOLDUST.

Antti Loodus

murelik liikleja
igapäevane liikleja just tühisel ja unustatud seisunditaseme “1” maanteel

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

For spam filtering purposes, please copy the number 6089 to the field below:

Post Navigation