Aga mis siis, kui Kuimetsa tahaks minna oma teed. Kas Kuimetsa oma naaberküladega (see ei ole väike lapike) võiks olla Kose valla osa? Et seisvat vett veidi segada, siin üks väike visuaalne ettekujutus (natuke arvestatud vanade kaartidega). Kuna sõnavabadus on see, et igaüks võib mõelda ja öelda. No ma siis mõtlesin ja nüüd ütlen miskit …
Kui täpselt aasta tagasi Maalehe ajakirjanik mulle helistas ja küsis, kas olete rahul Raplmaal ühistranspordiga, siis mu vastus oli ühene – ei! Kasutan seda küll harva (kui auto remondis vms). Kuid peres on 3 inimest kes kasutavad seda igapäevaselt ja tagasiside on häiriv. Lapsed käivad koolis ja abikaasa tööl.
Kevadine Sumin. Tänane päev oli üsna huvitav, sai oma silmaga nähtud, mismoodi mesilased elavad majaseina sees :) Lennuava aktiivsust jälgides võib eeldada, et väga suur mesilaspere, mett ikka ämbritega sinna koguneb.
Meil on aias ja suures pargis kokku 20-30 kuldnoka pesakasti. Sel aastal tuli neid tükk aega oodata, millal nad tulevad ja pererahvast tervitavad. Nad kogunevad tavaliselt õhtu poole loojuva päikese särasse viimaseid Ma pean neid linde looduslikeks kahjurtõrjeks.
Toon teieni jällegi digitaalseks tehtud pilte siit külast. Piltid albumiga laenas mulle Külliki Evisalu, Kuimetsa Rahvamaja juhataja. Piltide tegemise aastad on teadmata ning samuti kes on piltidel.
Sellele aastal oli õite pikk talv. Ausaltöeldes hakkas lausa veidi väsitama. Nüüd alles aprilli alguses on märke millegi taandumisest. Üks väike filmike …
Alansi, Kirivalla, Lutsu külad. Habaja. Kõue vald. Kohalik algatus ja seltsielu. Sirvisin ükspäev Elioni kodulehte ja seal WIFI teenuste kohta ja ennnäe, tuttavad nimed ja veel enam meie naaberküladest. Lugu sellest kuidas interneti puudumine andis tõuke kohaliku külaelu elevndamisele ja külaseltsi tekkele. Huvitav kirjutis ja palju kasulikke viiteid.
Mai 2006. Avastasime väikesel kala- ja loodusretkel kopraonude järjekordse
laastamistöö jäljed. Need loomad muutuvad iga aastaga aina jultunumaks. See, et nende populatsioon on plahvatuslikult kasvanud on saanud suureks mureks ka kalameestele. Nimelt panevad koprad oma tammidega kinni paljude Eesti väikejõed ja kalade liikumine koelmutele on takistatud. Koprad on väga sigivad ja tootlik liik.