Ehitame pesakasti
Pesakastiehitust peaks alustama materjalivalikust. Kõige sobivam on pesakast valmistada lehtpuu laudadest. Okaspuu võib vaiku välja ajada ning lind oma suled sellega õnnetult kokku kleepida. Materjal peaks olema võimalikult kuiv, et pesakast hiljem puu otsas lõhki ei kuivaks ja nii juba pesitsema asunud linnukeste elu ebamugavaks ei teeks. Kindlasti ei maksa vaeva näha materjali hööveldamise, lihvimise ja värvimisega! Kasti ilus välimus on ehk küll oluline inimesele, kuid linnud eelistavad siiski võimalikult naturaalset kodu. Pesakasti materjali paksus võiks olla 20-25mm, nii peab see paremini ilmastikule ja ajale vastu.
Järgmisena tuleks mõelda, kellele soovitakse pesakasti ehitada ja milline see peaks välja nägema. Igal linnuliigil on oma nõudmised nii majale tervikuna kui lennuavale. Mitte igasse kasti ei asu kõik linnud elama, igaüks valib ikka endale sobiva välja. Juuresolev tabel aitab leida igale liigile sobivad kasti ja lennuava mõõdud. Kasti kõrgus maapinnast on antud meetrites, kõik teised mõõdud sentimeetrites.
| Maja peremees | Põhja sisemõõdud |
Kasti sisekõrgus | Lennuava diameeter | Lennuava kaugus katuse alaservast | Kasti kõrgus maapinnast |
| Soo-, põhja- ja tutt-tihane, must-kärbsenäpp | 9×9 | 22-25 | 3 | 5 | 2-3m |
| Rasva- ja sinitihane, väänkael, puukoristaja | 12×12 | 22-28 | 3-4,5 | 5 | 2-3m |
| Kuldnokk | 14×14 | 28-35 | 5 | 6 | 3-6m |
| Õõnetuvi, siniraag | 20×20 | 40 | 9 | 7 | 4-5m |
| Kakud | 25×25 | 60-65 | 10-15 | 10 | >4m |
Vaata tabelit ka PDF failina ja/või Prindi see välja.
Kõige enam levinud on nö. klassikaline pesakast (vt. joonis). On ka hulk teistsuguse kuju ja ehitusega pesakaste teistele linnuliikidele (nt. piiritajale), samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. Alustada võiks siiski nö. klassikalise pesakasti valmistamisega, millega saab igaüks joonist ja tabelit appi võttes kindlasti hakkama.
Et valmiv maja ka selle elanikule meeltmööda oleks, tuleks tähele panna järgmisi näpunäiteid:
- jälgi, et naelad ei jääks pesakasti sisse turritama;
- põhi naeluta külgseinte vahele, mitte alla, nii püsib see kindlalt;
- soovitav on teha kastile kaldus katus, kuna sealt jookseb vihmavesi paremini maha ja kast peab kauem vastu;
- katuse esiserv tee vähemalt 5 cm üleulatuvana, see kaitseb lennuava vihma ja pisut ka kasside eest;
- tee kastile üks külg või katus lahtikäiv, et oleks võimalik pesakasti puhastada;
- ära pane lennuava ette istepulka! Lind leiab laulmiseks mõne teisegi sobiva koha kasti lähedal, kuid pulk on hea toetuspunkt pesaröövlitele nagu kassid, oravad või nugised;
- igasuguste dekoratiivsete lisandite juures mõtle hästi järele, kas see ka linnule hea on;
- kui teil pole käepärast vahendeid ümmarguse lennuava puurimiseks, pole midagi katki – lindudele sobib ka kandiline ava.
- mõtle juba ehitamise ajal, kuidas kavatsed pesakasti üles riputada ning loo selleks vastavad kinnitused.
Kui pesakast valmis, tuleb sellele leida sobiv koht ülespanekuks. Pesakasti võib panna nii maja seina külge kui ka puu otsa. Kõige tähtsam on seejuures jälgida, et linnu kodu ikka kindlalt kinni oleks ja ka kõva tuul seda alla ei tooks. Seda tuleks kindlasti ka igal kevadel kontrollida. Kast peab asuma kas püstloodis või pigem natuke kaldu ettepoole, mitte mingil juhul aga tahapoole! Paigaldamisel puule peab loomulikult jälgima, et seejuures puud ei vigastata. Kinnitamiseks sobib pehmem traat või veekindel nöör, millele on ümber pandud porolooni, mõnd muud pehmet materjali või hoopis jupp kastmisvoolikust. Pesakast on soovitav panna poolvarju, kindlasti aga mitte otsese päikese kätte, sest kõige ohtlikum on poegadele ülekuumenemine. Puul on sobivaim ava suund itta või ka lõunasse. Paigaldamise juures on tähtis, et ise kastile hõlpsasti ligi pääsete, sest seda on tarvis igal kevadel puhastada. Samuti jälgige, et kasti vahetus läheduses ei paikneks pesarüüstajatele sobivaid tugioksi. Kui kuldnoka pesakaste võib üles panna üsna tihedalt, siis tihasekastide vahe peaks olema vähemalt 15 meetrit. Kui soovite metsa paigutada rohkem pesakaste, siis on otstarbekas ühele hektarile panna 4-6 kasti.
Ja lõpuks veel meeldetuletus, et pesakast tehakse linnu, mitte inimese jaoks!
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühingu varamu Ehitame pesakasti
Vaata veel: Peskakasti valmistamine – üsna huvitav ja kokkuvõtlik info
Pesakasti augu läbimõõdust sõltub, kes sinna elama tuleb (samuti sõltub pesakasti põhja suurus laius x pikkus).
Tabel 2
| Sootihane | Rasvatihane |
Kuldnokk |
Õõnetuvi |
Sõtkas |
Jääkoskel | |
| Pesakasti sisekõrgus | 200 | 250 | 300 | 400 | 500 | 650 |
| Pesa siseläbimõõt | 80 | 100 | 130-150 | 200 | 250 | 300-400 |
| Lennuava kaugus katusest* | 50 | 50 | 60 | 65 | 80 | 100 |
| Lennuava läbimõõt | 28 | 32 | 50 | 90 | 110 | 150 |
| Analoogsed linnuliigid | sootihane | lepalind | väänkael | lendorav | kakud | kakud |
| põhjatihane | kärbsenäpp | lepalind | orav | |||
| tutt-tihane | puukoristaja | suitsupääsuke | ||||
| sinitihane | ||||||
| musttihane |
Vaata tabelit ka PDF failina ja/või Prindi see välja.
www.linnunpontto.com
Soomekeelne ülevaatlik peskastid
pildid ja joonised.
Info on asjalik. Vaid pesakastide vahelise kauguse kohta mainitakse mujal kirjanduses, et tihaste puhul võiks see olla minimaalselt mitte 15, vaid 50 m ringis, kuna nood väga territoriaalsed linnud.