Kui täpselt aasta tagasi Maalehe ajakirjanik mulle helistas ja küsis, kas olete rahul Raplmaal ühistranspordiga, siis mu vastus oli ühene – ei! Kasutan seda küll harva (kui auto remondis vms). Kuid peres on 3 inimest kes kasutavad seda igapäevaselt ja tagasiside on häiriv. Lapsed käivad koolis ja abikaasa tööl.
Kevadine Sumin. Tänane päev oli üsna huvitav, sai oma silmaga nähtud, mismoodi mesilased elavad majaseina sees :) Lennuava aktiivsust jälgides võib eeldada, et väga suur mesilaspere, mett ikka ämbritega sinna koguneb.
Meil on aias ja suures pargis kokku 20-30 kuldnoka pesakasti. Sel aastal tuli neid tükk aega oodata, millal nad tulevad ja pererahvast tervitavad. Nad kogunevad tavaliselt õhtu poole loojuva päikese särasse viimaseid Ma pean neid linde looduslikeks kahjurtõrjeks.
Midagi erilist Kaiu valla elanikele. Suprise – elad Eesti radioktiivsuse TOP1 vallas (ok Top2)! Uus tunnuslause, kiirgusrikkaim vald või meilt saab noosi kätte. Kraash – mis! Vaata ise andmeid ja kaarti. Sellest oli palju aastaid tagasi ka ajakirjas Horisont juttu.
Jumalast unustatud seisunditaseme “1” maanteed. Keegi on kunagi väga tabavalt öelnud, et Eestimaa teed on justkui veresooned – elu sooned. Inimesed ärkavad hommikul üles ja sõidavad neil teedel tööle ja oma kohustuste juurde ja ajavad asju. Maanteed tuikavad elu ja on meie riigile ja majandusele ülioluline strateegiline objekt. Õudusega kuuleme, et need elu tuiksooned on aga muutunud üheks ohtlikemaks kohtadeks kus viibida. Ometi peavad paljud iga hommikul saatma neile tuiksoontele liiklema oma lapsed, abikaasad ja lähedased.