Narkomangud-nutitelefonid-apps

Kas su laps kasutab ka juba taolisi rakendusi, kus tead – äkki salaja proovib (see ju nii lahe – naljakas)? Sai ostetud siis TAB ehk suurem nutitelefon. Oli mõte panna mõnda rakendust peale ehk appsi, sai korra kolatud neis ladudes ja tõmmatud erinevat nodi. Aga ausaltöeldes kui mõnda lastele vabalt kättesaadavat rakendust nägin – võttis karbi lahti, et mida värki.

Read More →

Kuimetsa-koopad-karstiala

Internetis on pandud üles vaid tänapäevaseid ja hädiseid pilte Kuimetsa karstialast, kuid siin on ettekujutav foto selle kunagisest hiilgusest.

Valla kodulehelt: Vabariigi suurim karstiala, mille juures on olemas parkimisplats, telkimisvõimalused.
Seal on rohkelt langatuslehtreid, maa-alune oja ja Eesti suurimad karsti koopad pikkusega 23m ja kõrgusega 2,5m.

Aga veidi harivat infot:

Põhjaveetekkelised pinnavormid

Seal, kus maapind koosneb vees kergesti lahustuvatest ja lõhelistest lubjakividest ning esineb piisavalt sademeid, kujunevad karstinähtused.
Kõige enam levinud karstivormideks Eestis on kuni mitmekümne meetri laiused lehtri- või lohukujulised kurisud – kohad, kuhu neeldub pinnavesi või kaovad maa alla isegi väiksemad ojad ja jõekesed. Kurisus neeldunud vesi voolab maa all edasi ja ilmub mõnes teises kohas karstiallikana taas maapinnale. Kurisud esinevad enamasti üksikuina, harva rühmiti või ulatusliku karstialana. Suvel on nad tavaliselt kuivad.

Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lõhederikkad lubjakivid avanevad otse maapinnal või on kaetud 2-3 m paksuse pinnakatte kihiga, on soodsad tingimused sademete imbumiseks maa sisse ja karstivormide arenguks. Maa sisse imbunud vesi lahustab lubjakivi ja lahustunud ühendid kantakse põhjavee poolt ära. Seepärast on paeala allikate vesi kare, sest ta sisaldab palju aluspõhjast pärit lahustunud kaltsiumiühendeid.
Karstiprotsess kulgeb looduses väga aeglaselt ja seepärast kulub suurte maa-aluste karstikoobaste tekkeks miljoneid aastaid. Maailmas tuntud suuri koopaid meil pole, kuid Põhja-Eestis ja Lääne-Eesti saartel leidub väikesi karstikoopaid – kokku on neid Eestis ligi 30. Nad on tavaliselt kuni 4 m kõrgused ja 12 m pikkused tühemikud, paiknedes 1-7 m sügavusel maa all.

Maa all voolavat jõelõiku nimetatakse salajõeks!.
Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid, võib nende liitumisel tekkida karstiorg.

========================================

Read More →