Alansi, Kirivalla, Lutsu külad. Habaja. Kõue vald. Kohalik algatus ja seltsielu. Sirvisin ükspäev Elioni kodulehte ja seal WIFI teenuste kohta ja ennnäe, tuttavad nimed ja veel enam meie naaberküladest. Lugu sellest kuidas interneti puudumine andis tõuke kohaliku külaelu elevndamisele ja külaseltsi tekkele. Huvitav kirjutis ja palju kasulikke viiteid.
Artikkel ise siis:
Alansi küla
Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade külavanem
Kuidas on Alansi-Kirivalla-Lutsu külaelu aastate jooksul muutunud ning millist rolli on selles mänginud internetiühenduste tekkimine taludesse?
Võib öelda, et meie külaelu aktiviseerumisele panigi otsustava tõuke interneti puudumine hajaasustusega piirkonnas. Umbes aastatel 2003-2004 oli siinsetel inimestel 2 võimalust internetile juurdepääsuks – RAS1000 dial-in ühendus ehk teisisõnu, raadiotelefoniga modemiühendus, mis oli nii aeglane, et isegi pangatehingute tegemine oli inimestele tõeline piin. Teine võimalus oli gprs-teenust kasutades, mis oli kallis. Alansi külasse 2003.a elama asunud Andrus Padar asus otsima teisi võimalusi internetiühenduse saamiseks ning käivitas esmapilgul ka spetsialistidele võimatuna tundunud lahenduse – 4 km kaugusel asunud Habaja külast loodi mitme sillaga võrguta internetiühendus neile, kel oli otsenähtavus kas Habaja kuivati katusele paigaldatud antenniga või siis Alansil Vainu talu külge paigaldatud antenniga. Huvilistest loodi “internetikolhoos”, külainimesed tulid kokku ja panid käed külge, oli siis tegu sellega, et kuivati katusele oli vaja antenn paigaldada või isegi metsa sisse siht raiuda otsenähtavuse parandamiseks.
Tänaseks, kui turul on Kõu ja wimax, on meie “kolhoos” mõistagi lõppenud, kuid internetiühenduse loomine mängis kindlasti suurt rolli mitmete Alansi ja Lutsu külade inimeste kokkuviimisel. Sellest tekkis edaspidi mõte külavanem valida. 2008.a juulis loodi Alansi-Kirivalla-Lutsu külakroonika ja muude oluliste sündmuste kajastamiseks ajaveeb, mis on omakorda meie külaelu oluliselt muutnud. Meie tegemistega saavad kursis olla meie sõbrad, meie küladest pärit inimesed, kes nüüd mujal elavad, aga kahel korral on ühendust võtnud ka ajakirjanikud, et mõnda üritust kajastada.
Külaveebi loomine on nakatanud ka teisi Kõue valla külaseltse. Tänaseks on oma külaveebid olemas:
- Kõue Külade Seltsil: kyladeselts.blogspot.com
- Rõõsa Külaseltsil: roosakyla.blogspot.com
- Habaja Külade Seltsil: habajakyla.blogspot.com
- aga ka käsitööle spetsialiseerunud seltsil MTÜ Võtikmetsa Hobikoda: votikmetsahobikoda.blogspot.com
See võimaldab operatiivset infovahetust ja kursis olemist teiste oma piirkonna seltsidega. Omavaheline koostöö on nüüd märksa tihedam, mis on väikeste külakeste puhul ka ääretult oluline.
Külaveebi loomine on avaldanud mõju ka teistele piirkondadele, nt Kodukant Harju kutsus mind teisi külavanemaid koolitama, mõned külad on selle tulemusena jäänud ka oma külaveebe pidama, eeskätt Rae vallast järgmised külad:
- kadakakyla.blogspot.com
- peetrikyla.blogspot.com
- aavikukyla.blogspot.com (seal detsembrist on asi vist soiku jäänud)
- vaidasoo.blogspot.com
Kuidas Alansi-Kirivalla-Lutsu küla elanikud omavahel suhtlevad? Kas internetist on juba kõige olulisem vahend kujunenud või liigub info valdavalt telefoni teel või ikkagi näost-näkku suheldes?
Meie külades on täiesti aktuaalne veel see nn digitaalse lõhe teema, noorem põlvkond kasutab aktiivselt internetti ja meili, samas mõned vanemad inimesed ei kasuta internetti. Seetõttu tuleb mõnedele inimestele operatiivseid teateid edastada telefoni teel ja küla teadetetahvli kaudu. Tuleb tõdeda, et nendele edastan ma vaid operatiivseid teateid, muust infost (näiteks ajaloolistel teemadel kirjutised) jäävad nad ilma.
Osa vanemaid inimesi siiski loeb meie külaveebi ning on meie külaveebi suhtes väga suurt tänulikkust välja näidanud. Mõni on lausa öelnud, et ta vaatab lausa iga päev korra, kas on midagi uudist.
Kuidas olukorda parandada? Olen pisut kursis projektiga “Ole kaasas”, mis pakub just sellistele inimestele arvutiõpet ja võimalust endale arvuti soodsa hinnaga soetada – seda projekti tuleb vallas reklaamida.
Eesti on hajakülade maa – naaber on kaugel, mets on vahel ja niisama suhtlema ei satu. Kas teie hinnangul võiks olla just taludes olev internetiühendus see, mis Eesti külad jälle elama paneb – et inimesed omavahel suhtleksid, ühisüritusi korraldaks, neist üldse kuuleks ja osa võtaks?
Ainult internet külasid elama ei pane. On vaja üht säravate silmadega inimest, kes oleks eestvedaja, kes inimesed kodudest välja tooks ja mõne vahva ürituse korraldaks. Kui ta ise ei ole IT-ga sõber, siis oleks talle vaja kõrvale üht inimest, kes külakroonikat veebi paneks. Kuidas pilte (ja miks mitte ka videojuppe) jagada, kas avalikus veebis või ainult piiratud kasutajatele mõeldud intranetis, on juba kokkuleppe küsimus. Huvi vaadata pilte ja videomaterjale, seejärel huvi saada operatiivselt infot ürituste kohta ning lõpuks ka suhtlusprogrammid nagu MSN, skype, mis võimaldavad ju odavalt suhelda kasvõi teises riigis viibivate lastelastega jne, on see, mis ühelt poolt tekitab huvi interneti vastu, teiselt poolt aga võimaldab internetiühendusel teenida külaelu edendamist ja aktiviseerimist.
Mõnedes külades on kasutavad külaelanikud üsna aktiivselt külaveebi foorumit või kommenteerimisvõimalust, vt nt
- Kirimäe Külaselts kirimae.wordpress.com
- Juminda Külaselts www.jumentake.ee
Kuidas see on Sinu elu muutnud, et saad nüüd oma kodutalust interneti teel töö- ja isikliku elu asju ajada?
Võimalus kasutada kodus internetti on minu (ja ka elukaaslase) jaoks isiklikult väga oluline, sest minu (ja ka elukaaslase) põhitöökohas on olemas kaugtöö võimalus. Mul on olnud võimalik aeg-ajalt kodus töötada, sest tänu internetiühendusele saan ligi oma töökoha kaugtööterminalile. Võimalik, et internetiühenduse olemasolu muutub tulevikus veelgi olulisemaks, kui nn masu tingimustes palku kärbitakse, siis kaugtöö võimaldab oluliselt kokku hoida sõidukulusid (Alansi on Tallinnast ca 40 km kaugusel).
Mis Sind koduküla juures köidab?
Neid asju on väga palju. Esiteks – mu juured on siin. Mu vanaisa suguvõsa on pärit Kirivalla külast. Vanaisa vanaisa osales Mahtra sõjas, lahkus peale seda perega Eestist Krimmi. Vanaisa isa ostis Alansi külasse talu 1908. Minu lapsepõlvesuved möödusid Alansil. Teiseks on see kant ajalooliselt ääretult huvitav. Kunagi läks Alansi ja Kirivalla küladest läbi põhitee Tallinnast üle Paide Viljandisse ja Tartusse. Meie külad on vanad muinasasulakohad, naaberkülas Kanaveres peeti Jüriöö ülestõusu üks suur lahing, teises naaberkülas toimus Mahtra sõda, arvatavalt on Alansile maetud Johan Pitka. Need on vaid üksikud näited. Kolmandaks on koduküla looduslikult väga kaunis koht. Külamiljöö tähendab vanu maju, pisut lainelist maastikku, suuri viljapõlde, millele vaadet on linnainimesed võrrelnud merevaatega (eks ka viljapõld lainetab tuule käes); ligidal on Mahtra raba, kuhu külaseltsil mõlgub mõttes matkaradade rajamine; sookurgede kruuksumine jne; ning – mitte kõige väiksema tähtsusega – siin on siirad ja südamlikud inimesed, keda nähes nägu automaatselt rõõmsaks läheb, siin on naabrid, kes alati aitavad ja toetavad.
Allikas: siin
===========================================
Müts maha tegijate ees!
Peaksin mainima, et kohalik nö. külade liikumise seltsielu on siinmail (meie külas) küll veel kiviajas.
Kuigi aastal 2009 üks kultuuriselts meie külas ka loodi ja see on meie kandis kõva sõna peaks ütlema. Aga kuidas on sellel kultuuriseltsil lood, liikmeksolemisega ja liikmemaksuga jms. jätkusuutlikuses. Asi läheb vaid käima siis kui kõik osalised kaasa tulevad.
Kaiu vald peaks rohkem toetama kohalike külaseltside kerkimist, külavanemate leidmist jms. et kohalik elu lööks rohkem kihama. Muidu hiilb selles kandis selline tont, mille nimi on MANDUMINE. Õhtuti vilguvad helesinistes akendes telekate tuled. Asi võib väga kiirelt “magalaks” muutuda või ongi veidi muutunud!
Kui kohalike keskel algatust ei ole ega tule, siis peaks vahetuma vallavalitsuses inimesed, kes selle tekkele rohkem kaasa aitaks. Aga loomulikult on esmatähtis või peamine kohalik – kohalike enda alagtus midagi teha.
Jääme ootama aegu: Kuimetsa Külaselts-i tekkeloole, kes võtab hoolt kanda, teatepulga ja asju ajada. Loomulikult nõuab see panust, ohvrit ja ka aega. Aga see sobib vaid sellele, kellele kohalik elu-olu ja areng väga korda läheb ja seda väljaspool omavalitsust ja võimu ja bürokraatiat (need võivad tulla ja kaduda, õitseda ja vireleda) aga kohalik elu peab minema edasi – need on meie inimesed, kes selles külas ja lähistel elame.
Võtkeb naaberküladest eeskuju kuimetsalsed!
Antti Loodus
kuimetslane