Odavaim viis soovimatuid närilisi oma aiast peletada on kasutada taimede abi. Hästi sobib selleks harilik rass (Cynoglossum officinale). Looduses on seda harva leida, seemet aga liigub aiapidajate hulgas.
Milline on rass?
Harilik rass on kaheaastane rohttaim, mis kasvatab esimesel aastal juurmistest lehtedest leheroseti. Järgmisel suvel kasvab taimel 40–80 cm kõrgune tugev hästilehistunud vars. Lehed on suured, laienevalt ovaalsed, ülemised lehed kitsamad. Punavioletsed, karikakujulised õied moodustavad ladvas õisiku. Õitseb juunis–juulis. Rassi vili pähklike on üleni kaetud pisikeste ankrutaoliste karvaste ogadega, mis kergesti igale poole kinni jäävad ja mida on raske eemaldada. Taim on mürgine.
Kuidas taime tõrjevahendina kasutada?
Esimesel kasvuaastal saame kasutada rassi lehti, millel on üsna ebameeldiv lõhn. Peenekslõigatud lehti topitakse muttide ja vesirottide käikudesse . Kindlasti tuleb selle töö juures kasutada kummikindaid. Tundlikumad inimesed võiksid kasutada ka respiraatorit. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pooletunnine mutikäikude “töötlemine” rassiga võttis nina limaskestad nii kõvasti kipitama, nagu oleks nina seestpoolt kõrvetada saanud, hilisemast aevastamisest rääkimata. Käikusid, kuhu on pandud rassilehti, närilised tavaliselt enam ei kasuta. Uusi käikusid rassiga järjest töödeldes saame tüütud külalised aiast välja tõrjuda. Värsket rassi on soovitatud tuua hiiretõrjeks ka majja. Siin peaks aga jälgima, et inimesed ei hingaks hiirte jaoks mõeldud lõhna endale sisse.
Teisel kasvuaastal rass õitseb ja viljub. Seemet saab rohkesti – kümnekonna korraliku taime kohta olen saanud pesukausitäie seemet. Ka seemne koristamisel tuleb kasutada kummikindaid. Seemetki tuleb panna käikudesse (pihutäis korraga). Kui rassi seeme satub muti või vesiroti kasukasse, siis ei saa loom seda sealt enam kätte ja ta hukkub. Taimes sisalduva alkaloidi tsünoglossofiini toimet on võrreldud kuraare toimega.
Et tegemist on üldiselt mürgise taimega, siis rassi kasvatades tuleks valida selline koht, kus lapsed ei satuks teda näppima. Minu kassid ja koerad on senini rassiga kohtumist ise osanud vältida.
On veel teinegi peleti: Ka aedruut (Ruta graveolens), mis on maitse- ja ravimtaimena meil rohkem tuntud, ei meeldi eriti närilistele. Nimelt sisaldavad aedruudi juured kumariini, mille lõhn teatud määral vesirotte ja mutte peletab. Aias võiks mõne eriti väärtusliku taime lähedusesse istutada ka aedruudi taime. Aedruut sobib oma ilusate kollaste õiekeste ja sama kaunite viljakupardega igasse lillepeenrassegi.
Allikas: Aiapidaja Aastaraamat Aiatark 2001, lk 102
——————————————————————————————-
Lisainfot:
Muttide peletamiseks võib kasvatada nende jaoks ebameeldiva lõhnaga mürgiseid sibullilli: nartsisse, liiliaid, krookuseid, püvililli. Veel mõjub mutile peletavalt õitsvate toominga-, leedripuu- ja ebajasmiiniokste käikudesse panemine.
——————————————————————————————-
Harilik rass Cynoglossum officinale
Tootja: Seemnemaailm (osta siit)
Harilik rass on kaheaastane rohttaim, mis kasvatab esimesel aastal juurmistest lehtedest leheroseti. Järgmisel suvel kasvab taimel 40–80 cm kõrgune tugev hästilehistunud vars. Lehed on suured, laienevalt ovaalsed, ülemised lehed kitsamad. Punavioletsed, karikakujulised õied moodustavad ladvas õisiku. Õitseb juunis–juulis. Rassi vili pähklike on üleni kaetud pisikeste ankrutaoliste karvaste ogadega, mis kergesti igale poole kinni jäävad ja mida on raske eemaldada. Taim on mürgine.
Kuidas taime tõrjevahendina kasutada? Esimesel kasvuaastal saame kasutada rassi lehti, millel on üsna ebameeldiv lõhn. Peenekslõigatud lehti topitakse muttide ja vesirottide käikudesse. Kindlasti tuleb selle töö juures kasutada kummikindaid. Tundlikumad inimesed võiksid kasutada ka respiraatorit. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pooletunnine mutikäikude “töötlemine” rassiga võttis nina limaskestad nii kõvasti kipitama, nagu oleks nina seestpoolt kõrvetada saanud, hilisemast aevastamisest rääkimata.
Käikusid, kuhu on pandud rassilehti, närilised tavaliselt enam ei kasuta.
Uusi käikusid rassiga järjest töödeldes saame tüütud külalised aiast välja tõrjuda. Värsket rassi on soovitatud tuua hiiretõrjeks ka majja. Siin peaks aga jälgima, et inimesed ei hingaks hiirte jaoks mõeldud lõhna endale sisse. Teisel kasvuaastal rass õitseb ja viljub. Seemet saab rohkesti – kümnekonna korraliku taime kohta olen saanud pesukausitäie seemet. Ka seemne koristamisel tuleb kasutada kummikindaid. Seemetki tuleb panna käikudesse (pihutäis korraga). Kui rassi seeme satub muti või vesiroti kasukasse, siis ei saa loom seda sealt enam kätte ja ta hukkub. Taimes sisalduva alkaloidi tsünoglossofiini toimet on võrreldud kuraare toimega. Et tegemist on üldiselt mürgise taimega, siis rassi kasvatades tuleks valida selline koht, kus lapsed ei satuks teda näppima. Tuttavad kassid ja koerad on senini rassiga kohtumist ise osanud vältida. 1,0 g = 64 seemet.
——————————————————————————————-
Lisalugemist:
Lisa oma soovitus – kogemus või nõuanne – siia alla kommentaaridesse!
Antti Loodus
Loodus.pri.ee
mida söövad mullamutid
vihmausse