Mullamutt

Mutt - Mullamutt - Mutileht

Teretulemast! See koduleht on loodud kõigile mutisõpradele ja mutivihkajatele! Mullamutt on üsna huvitav – tülikas ja probleeme põhjustav loomake. Mind hakkas aastaid tagasi huvitama selle looma elu-olu ja viisid. Hankisin aastaid infot kõikjalt teatmeteostest + interneti sügavustest – kust iganes kätte sain.  Kokku sain üsna huvitava pildi selles loomakese eluviisidest, käitumisest ja elust üldiselt. Kuna mitmes teatmeteoses oli ära mainitud, et muttide kohta teatakse siiski vähe, otsustasin kogukonna huvides kogu osa kogutud materjali (töö jätkub) ka netti paisata. See siin on vaid kokkuvõtlik info selle MAAALUSEST loomakesest. Kõigest sellest kujunes ajapikku välja ka väike mutilõksu äri ning tõrjeteenuse võimalikkus. Kuna mutijahis “mütsiga lööma” ei minda, siis teadmiste raudvara andis aluse, et miks mitte proovida taolist asja.

Olgu mainitud, et antud alamlehe paremal menüüs (üleval) on MULLAMUTI lehe alamlehed, tsekka ka sinna.

MUTILÕKS – MUTILÕKSUD.  Müüme ka 3-4 tüüpi väga tõhusaid mutilõkse.  Oleme tegemas videot ja õpetust, milled anname oma klientidele mutilõksuga kaasa, kuidas neid tegelasi kinni püüda! Seega jälgi pakkumisi mutilõks – mutilõksud lehel. Samuti pakume vahel hooajati MUTITÕRJE TEENUST, küsi pakkumist.

TELLI MUTIMEES OMA AEDA!

Parimate soovidega …

Antti Loodus
mutimees

Saada E-mail:
Üldjuhul ajame mutiasju eelkõige vaid meili teel.

VAATA MULLAMUTI TEEMALISI POSTITUSI (info, nipid, pildid jms.)

—————————————————————–

Mutilehe alamlehed:

I Euroopa mutt I Mutlased – (Talpidae) I Galerii – isiklikud pildid I Galerii mujalt laiast ilmast I MUTILÕKS ja MUTITÕRJE I MUTITÕRJE teenusMutitõrje – mutijahtMutilõksud siit ja sealt I Video mutijahist I Mutimänge – lastele I

======================================================

https://

======================================================

—————————————————————-

NB! Soovid jagada oma kogemusi muttide tõrjumisel või muttidest üleüldse, siis tee sissekanne kodulehe või siia alamteemadesse. Väike meelspea lastele, kui kasutad neid materjale oma koolitöös ja referaadis, siis ütle äitähh – jäta endast jälg siia alla kommentaaridesse!

—————————————————————–

Kas sa teadsid, et:

  • mutt on hinnatud karusloom ja tema nahk on hinnatud karusnahk
  • muttide igapäevane leib on vihmaussid, aastas sööb ta 36 – 37 kg vihmausse
  • kui mutid ajavad üles suuri hunnikuid, siis on käre pakane tulekul
  • mutid ei ole pimedad, nad näevad kasutades selleks silmi (läbimõõt 1mm)
  • mutt võib ajada mullakuhila (mutimullahunniku), mille kõrgus on 70-80 cm
  • muti pesakamber võib asuda 1,5-2 m sügavusel maa all
  • mutt sööb päevas peaaegu oma kehakaalu jagu toitu
  • mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud
  • mutid on väga agressiivsed ja liigikaaslaste suhtes vaenulikud loomad
  • muti eluiga võib küündida kuni 7 aastani
  • loe lisa kodulehelt …

—————————————————————–

Mutist lühidalt :

Mutt - Mullamutt - Mutid

MUTT – MULLAMUTT

Mutt on väike tömbi kehaga ja musta sametise karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga.

Levinud on ta peaaegu terves Euraasias. Eestis kogu mandrialal, puudub vaid saartel. Muti elutegevuse jälgi on lihtne leida arvukate “mutimullahunnikute” järgi. Need tekivad muti poolt lahtikraabitud mulla pinnale tõukamisel. Muti poolt tuhnitud mullahunnikute kaudu toimub ka käikude õhustamine. Meile näitab kuhilate rida maasisese käigu suunda ja ulatust.

Peamise osa oma elust on mutt toiduotsingul. See on põhjus, miks ta uuristab pesakambri ümbrusesse uusi käike ja urgusid. Mutt on aktiivses tegutsemises ööpäevaringselt. Seetõttu on tal suur energiakulu ning ta on väga ablas. Ta võib süüa päeva jooksul märksa rohkem, kui ise kaalub. Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib – hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks.

Kevadel sünnib mutil 3…8 abitut poega, kes iseseisvuvad 1 kuu vanuselt. Suguküpseteks isenditeks saavad 1 aastaselt. Aedades tuhnivad mutid üles mullahunnikuid ning uuristavad käike peenardesse. Sellega tekitavad nad inimestes suurt meelehärmi ja pahameelt. Olulisem on aga see, et mutt hävitab mitmesuguseid kahjurputukaid ning kobestab mulda. Mutti on kütitud tema karusnaha pärast. Looduskaitse all ei ole.

 

Liiginimi eesti keeles Mutt
Liiginimi ladina keeles Talpa europea L.
Rahvapärased nimetused Mutt
Kehamõõtmed Tüvepikkus 11…16 cm. Saba pikkus 2…4 cm
Kehamass 60…130 g
Levik Levikuala kogu mandri-Eestis, kuid puudub lääne saartel – Saaremaal, Hiiumaal, Muhus. Levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas, Inglismaal, Aasias.
Arvukas Üsna arvukas
Elupaik- ja viis Elupaiga valimisel on oluline küllaldane toiduhulk mullas, mõõdukas niiskus ja reljeef. Seetõttu eelistab elada erinevate elupaigatüüpide piirialadel (metsaserv, lagendik, jõgede, ojade kaldaaladel). Ohtralt elab neid ka kultuurmaastikualadel – kuivadel puisniitudel, parkides, võsastikes, heina- ja karjamaadel ning aedades. Maasisese eluviisiga, maapinnale tuleb harva. Uuristab pikki maa-aluseid käikusid, mis lähtuvad pesakambrist. Käigud on vajalikud toidu püüdmiseks ja ühendusteedeks kaugemate käikude vahel. Aktiivne ööpäev läbi, eriti öösel. Tegutseb aastaringselt, ka talvel. Talveperioodi üleelamiseks kogub ta varusid – vihmausse (muudab need liikumatuks närviganglioni läbihammustamise teel).
Toitumine Eranditult loomne. Vihmaussid, putukad ja nende vastsed. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt.
Sigimine Jooksuaeg märtsis-aprillis. Poegib üks kord aastas. Pesakonnas 3…8 poega.
Areng Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2…2,7 g. Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu, siis nad hakkavad ise toitu hankima. Suguküpsus saabub kümnekuuselt. Eluiga 3…5 aastat.
Koht ökosüsteemis Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Inimene kütib karusnaha saamiseks. Tekitab inimesele kahju, uuristades käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. Kompenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega.
Ohustatus ja kaitse Ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. Ei ole looduskaitse all.

 

—————————————————————–

Antti Loodus © 2002-2019 CopyRight – Kõik Õigused Kaitstud

Selle veebilehekülje või tema suvalise alamosa, kaasa arvatud fotode, paljundamine, kopeerimine, müümine või mis tahes muul moel kasutamine on keelatud ilma autori kirjaliku loata.

3 Thoughts on “Mullamutt

  1. Antti Loodus on 24.02.2010 at 18:16 said:

    Vana kodulehel toimis meil külalisteraamat. Lisame siia siis vanalt kodulehelt sissekanded:

    Sissekande tegi: Mutt – 29.07.2009
    Ai kui toredat kirjandust siit sai, probleem lahenemas nende muttidega. Proovitud sai igasuguseid variante, kuulid, siis see naatrium mingi asi, mis haisu tekitab, käikude uputamine, ootamine labidaga jne jne jne

    Sissekande tegi: Amanda – 07.02.2008
    Tänud info eest!!Olen mullamutti küll päriselt näinud aga ei tea temast eriti.

    Sissekande tegi: solei – 17.02.2009
    Sain palju huvitavat teada! Suur tänu tehtud töö eest.

  2. Mia Marta Ruus on 19.01.2011 at 22:37 said:

    Kirjutan kooli jaoks referaati. Sain palju teada ja kinlasti aitab mul kirjutada paremat raamatut.

  3. Diana on 03.01.2014 at 10:50 said:

    Tänasel ilusal hommikul kohvi juues ja aknast välja vaadates ei uskunud oma silmi. Aianurgas tuhnis ringi palju kirutud ja neetud mutt, kes aias palju pahandust korraldas. Esialgu ei osanud midagi teha, siis tormasin hommikumantliga ja Prisma kilekotiga aeda, ehk saan kätte. Sain kätte, panin ämbrisse ja piilusin esimest korda lähedalt, milline see mutt siis ka välja näeb. Päris nunnu on teine. Riugab nagu väike siga :) Labidaga ei söanda ma elusolevust tappa, seega viin eluka varsti 5 km kaugusele metsa, ise vaatab, kus eluga hakkama saab.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

For spam filtering purposes, please copy the number 3900 to the field below: