Lapsed ja mobiil. Mobiiltelefoniga kaasnevad ohud ja riskid. Mida teha vanemana? Mida sa peaksid teadma lapsevanemana? Ja paljud muud küsimused ja vastused.
Mida tuleb lapsele mobiili ostmisel silmas pidada
1. Turbeteenused – uurige, milliseid teenuseid mobiiltelefoni kasutavate laste kaitsmiseks pakutakse.
2. Võrgufiltrid – kui telefoniga saab internetti kasutada, uurige, millised on filtrid, millega saab potentsiaalselt kahjulikku sisu blokkida. Kui filter on välja lülitatud, paluge müüjal see sisse lülitada.
3. Privaatsus – sageli tuleb mobiili privaatsusseaded aktiveerida. Veenduge, et need töötavad. Kui te ise seda teha ei oska, paluge müüjal teile näidata, kuidas seda teha.
4. Vanuserühm – kontrollige üle, kas mobiil on registreeritud lapse või täiskasvanu nimele. Ärge avaldage lapsele oma krediitkaardi-numbrit, sest enamik sideoperaatoreid, saades päringu kasutajalt, kes edastab neile kehtiva krediitkaardinumbri, muudab kasutaja vanuserühma. Enamik operaatoreid võtab krediitkaarti kui vanuse-tõendit.
5. Uue numbri hankimine – uurige, kas mobiilinumbrit on võimalik tasuta muuta. Sellest on kasu siis, kui teie laps peaks sattuma küberkiusamise ohvriks.
6. Bluetooth-võimekusega telefonid – bluetooth on tehnoloogia, mis võimaldab seda toetavatel ja üksteise läheduses asuvatel mobiilidel omavahel suhelda. Tänu sellele võivad lapseni jõuda ebasoovitavad sõnumid ning mobiilis sisalduv isiklik info võib ohtu sattuda. Küsige müüjalt, kas teie ostetav telefon sisaldab bluetooth-tehnoloogiat ja paluge tal see lapskasutaja jaoks kõige turvalisemaks sea-distada.
NIPP – Rõhutage lastele, et kui bluetooth’i ei kasutata, peab see olema välja lülitatud. Et lapsed vahetavad selle abil pidevalt andmeid, seepärast kujundage neil harjumus lülitada see pärast kasutamist välja.
7. Eritariifiga numbrid – te ju ei taha, et teismelise mobiiliarved paisuksid eritariifiga numbritele helistamise järjel ulmeliseks, seega uurige välja, kas saate kõned nendele numbritele blokkida. Kui see ei ole võimalik, uurige, milliseid turbevõimalusi kasutajatele pakutakse.
8. Kiirsuhtlusteenused – mõnedel mobiilsetel seadmetel on kiir-suhtlusteenused, nagu näiteks BlackBerry Messenger (BBM) ja iMessenger. Nendel seadmetel pole vestlus modereeritud, sest tegemist on lihtsalt ühe andmevooga. Mõned teenused võimaldavad kasutada eraldi jututube. Uurige, kas nendele on võimalik mingeid piiranguid seada.
9. Tüütud või pahatahtlikud kõned ja lühisõnumid – kuidas on teie mobiilsideoperaatoril kavas reageerida sellistele juhtumitele? Neil peaksid kehtima protseduurireeglid ja toimima vastavad süsteemid. Kuna järjest rohkem alaealisi saab seksuaalse sisuga sõnumeid, peaksite välja selgitama, mida teie sideoperaator selliste juhtumitega – ja teiste probleemsete kõnedega – ette võtab. Kui teie laps saab sellise sõnumi, teavitage sellest operaatorit, kes on kohustatud sellele reageerima.
10. Rämpspost ehk spämm – internetiteenuse pakkujad peavad rämpsposti probleemiga tegelema. Uurige, kas ja kuidas internetiteenuse pakkuja eemaldab spämmi ja kuhu vajadusel juhtunust teatada. Kui te ei taha, et mobiilile tuleks reklaamsõnumeid, valige STOP või STOP ALL, kuna turundusfirmad on kohustatud neist loobumise võimalust pakkuma. Sama peaks kehtima ka eritariifiga sõnumiteenustele.
NIPP – Lülitage välja rahvusvaheline rändlusteenus (või paluge seda teha müüjal). Kui teie laps sõidab välismaale ja kasutab mobiilsideoperaatori vahendusel internetti, võite saada kopsaka arve. WiFi-süsteemid ei kasuta mobiilsidevõrke ning kuigi need süsteemid on vähem turvalised, saab WiFi-leviga alal kasutada internetti ilma lisanduvate rändlustasudeta.
Lapsevanematest klientidena peaksime ettevõtetelt nõudma palju rohkem kui vaid odavamaid tooteid ja teenustasusid. Pole kahtlust, et mobiilne arvutikasutus esitab väljakutseid ning me ei tohiks nendele käega lüüa.
Tahvel- ja pihuseadmed
Lennujaamades ja kohvikutes, bussides ja rongides on kerged ja lihtsalt käsitsetavad tahvelarvutid üsna tavaline nähtus. Need on populaarsed mängude mängimise vahendid ning kasvav problee-miallikas.
2011. aastal kasutas vaid tilluke hulk lastest (alla 2%) internetti tahvelseadmete vahendusel.52 Kuigi tegu ei näi (veel) olevat suure probleemiga, on tahvelseadmed, nagu iPad, BlackBerry PlayBook ja Motorola Xoom, muutumas üha trendikamaks.
Apple’i iPad on kõige populaarsem tahvelseade, end Research in Motion – firma, kes tõi turule BlackBerry mobiili, – loodab, et nende PlayBook saab teismeliste kasutajate seas üha populaarsemaks.
Mis puutub PlayBooki ja teistesse Androidi seadmetesse, on nende vanemliku kontrolli tarkvara väga piiratud või puudub üldse.
Apple on neist väikese sammu võrra eespool ja nagu ka iPhoneis, on iPadis olemas mõned üldisemat sorti turbevõimalused, mis teevad selle kasutamise sobilikuks kogu perele. Ent selline kõik-või-mitte-midagi-lahendus tähendab piiratud kasutusvõimalusi kõikidele pereliikmetele.
• Te võite interneti täielikult ära blokkida. Või blokkida kindlaid saite, nagu YouTube või iTunes.
• Brausimisel valige Google’i, Yahoo! ja teiste sarnaste otsimootorite puhul kasutamiseks SafeSearch (nagu tegite oma personaalarvutis) (vt lk 126).
• Nagu mobiilidegi puhul saab asukohaseadete alt geotehnoloogia välja lülitada.
• Te võite piirata ostetavate rakenduste, muusika ja veebisaadete sisu vastavalt vanusepiirangutele.
• iPadist ei saa YouTube’ile samamoodi piiranguid seada, nagu see on võimalik näiteks personaalarvutist (vt lk 129), seega oleks parem see sait täielikult ära blokkida.
• Pange iPad koodi alla, et laps ei saaks seda teie teadmata kasu tada.
NIPP – Uusi operatsioonisüsteeme, seadmeid ja tarkvara tekib pidevalt juurde, mistõttu oleme katsunud anda üldisemaid nõuandeid, samal ajal praktilisuse ja olulisuse osas mööndusi tegemata.
Tarkust lastevanematele soovides …
Antti