Laste igavad ja materialistlikud sünnipäevad

Kingiralli.Üks tuttav kurtis, et laps on mitu korda käinud sünnipäeval, kus talle ei jäänud isegi torti ja laual polnud ka komme. Huvitav kas see oli üritus, ma tahan kinke  – too nad lihtsalt ära! Olen aastate jooksul kokku puutunud väga vildakate ja veidrate suhtumistega, mida mõned on hakanud praktiseerima seoses laste sünnipäevadega.

Isekad ja enesekesksed inimesed. Midagi ei ole teha, eleame üsna isekas maailmas. See mõjutab kõiki ja kõike meie ümber. Paljud lapsed treenitakse maast madalst hindama neid, kes mulle midagi annavad ja teevad –  nemad on su sõbrad. Emad ässitavad oma lapsi üles stiilis “tema kinkis sulle eelmine kord vaid seda, seekord kingid ka sina temale vaid selle” jne. Oi kui katki ja üksildane on selline aken maailma. See on iseka inimese ega altar, kuhu ta oma isekuse ohvreid viib ja ootab, et teised sinna aina rohkem tooks. Sõnad nagu armastus ning tingimusteta sõprus on taolistele inimestele müstika ja täiesti arusaamatu. Seega taolist suhtumist iseloomustaks hästi sõna: kingiralli*

Vildakas sünnipäevatraditsioon. See nopitakse tavaliselt üles kas enda lapsepõlvest ja/või kusagilt oma mõjupiirkonnast (eeskuju, teised teevad ka nii). Sellesse veidruste karpi kuuluvad igasugused eesmärgist kõrvalekalded. Kraave on väga erinevaid: kingile orienteeritud, või siis vaid külaliste tarbeks mõeldud sünnipäeva pidu. Aga peamine mis kõrva kriibib on üdini materjalistlik –  raha usundi segavad häired vanemate suhtumises. Viimasega võivad nad vabalt ka oma lapsi nakatada. See on siis mõttemaailm, et kink ja kink ja veelkord kink. See peab olema korralik, suur ja väärtuslik. Kui seda ei ole siis sünnipäevale sa ei lähegi. Või kui seda sulle ei tooda, siis neid enam me siia majja ei kutsu! On haige aga osad ei mõistagi, et kusagil enda sees nad varjatult (endale teadmata) nii mõtlevad!

Kallid lapsevanemad –  kutsun üles korraldama sünnipäevasid, mis on vastandiks väga veidratele hoiakutele ja suhtumistele.

Mõned olulisemad meelespead!

Lastele mõeldud sünnipäev! Kui teha laste sünnipäevi, siis need eelkõige siiski lastepärased ja vanemad “kükitagu muuseas kusagil” … Siin võib leida ka võimaluste piires selliseid mõlemaid osapooli rahuldavaid lahendusi. Vanemad toas ja lapsed õues vms. Ma saan aru, et osadel juhtumitel on vältimatu (kaugelt tulijad, harva külaskäivad sugulased jms.), et vanemad inimesed üritusest osa ei võta, kuid siiski peaks lapsele mõeldud pidu olema siiski kui tema pidu. Mina leian, et vanem võiks sellele päeval koos oma lapsega seal käpuli joostaja kaasa teha teatud asjades (näiteks aitab mängude korraldamisel), see asi aga nõuab sisseelamist ja pühendamist. Kellel kodus ja koduhoovis ruumi ei ole, siis väga lahe on ühine väljasõit või üleüldse pidu kusagil looduses, lastekeskuses vms.

Ei kingituste võistlemise rallile! Samuti võiks meelde tuletada, et on peresid, kus ei saa lubada mitmeid sünnipäevi näiteks ühes kalendrikuus ning kink ei pea olema alati rahalise vääringuga. Seda tuleb ka lastele õpetada ja siduda ka nende mõttemaailma lahti vaid rahalistest väärtuistest. Vabalt võib ka ise meisterdada või lihtsate vahenditega teha midagi vahvat. Kui sünnipäevalaps sooib aga raha, siis siin on koht, kus on vanemate “võltshäbi taluvuspiir” ning just selles valdkonnas lööb enamikel korgid läbi. Mõttelaviin, palju teised on toonud, palju üldse kingitakse, kus on see normaalne piir jms. Kraaaaash –  kui materialistlik

Toit mäena ja jook jõena! Suhtumine, et laud olgu lookas! See onüks asi, millepärast nii mõnelgi lapsel on jäänud ära sünnipäev, kuna see suhtumine on vanemate mõistuses kinni. Meid ümbritseva maailma ka seda mõttelaadi soosib, kuid see materialistliku ralli igavad standardid soosivad nii mõnelgi lapsel üsna igavat raha – asjadekeskset lapsepõlve. Lubage neil olla laps ja pidada kodus ägedaid sünnipäevi ja ka neil käija! EI –  EI –  EI – kink ega toit ei ole peamine … Suurim kink on ka kohaletulek ja veeta lõbusalt sünnipäevalapsega aega.

Mõned praktilised mõtted veel:

• Sünnipäevad ei peaks olema suured hiigelpeod, kus kohal terved suguvõsad ja terve tänava lapsed. Vastavalt eelarvele, aastajale, kohale pange paika sünnipäeva peo suurus.
• Laste sünnipäevale kutsu pigem laste endi sõpru ja kamraade, kui oma sugulasi!
• Lepi lastega kokku, et pereringi väiksemad sünnipäevad on need kohad, kus nad võivad oodata kinke, aga sünnipäeva pidudel ei ole see kohustuslik ega näita kas tema on su hea sõber või mitte! Võite selle klausli ka kutsel ära märkida!
• Korraliku peo saab peetud ühe toitva koogi, ohtra mahlaga ning vahvate ühiste mängudega! Pigem rohkem mänge ja jooki. Igasuguste catering teenuste, suupistete lauaga jms. aeganõudva –  stressava asemel, panustage näiteks: palju arbuusi ja kooki jms.
• Ära unusta vahvaid lisavidinaid: küünlad koogil, õhupallid, sünnipäeva laul, näomaalingud jms.
• Kui sa ise ei ole selline mängude tegija ja õhtujuhi tüüpi, siis leia mõni hea tuttav, kes sind aitab. Võimaluse korral osta teenust sisse (kasvõi kord lapsepõlve ajal).
• Soovitan siiski enamik kordi rohkem kodus lapse sünnipäevasid korraldama. Kui kodu väike, siis annab ju korraldada, et sellele päeval või ajal teised kodused leiavad mingi tegevuse (lähevad kinno, teatri vms.).
• Vahvaks teeb lastele veel mõned asjad: põnevad või lahedad isetehtud kutsed. Üllatused sünnipäevapeol. Mõned mängud –  auhind üllatustega, võidab näiteks kõige viimane jms. Laste sünnipäevapidudel ei ole soovitatav teha mänge, kus kiirem –  tugevam –  targem võidaks! Kõik võidavad!
• Tehke midagi sünnipäevarahvaga koos: istutage puu, laske taeva küünlalamp, tehke käejäljed tsementi vms. See mõjub lastele väga liitvalt ning võib olla sünnipäeva nael, mis jääb kõigile väga kauaks meelde.
• Tehke vahvaid pilte, las keegi abiline klõpsib mälukaardi täis ja siis saab sealt valida põnevaid pilte –  pilt on lapsele vahva meenutus lapsepõlvest!

Ma arvan, et üks osa vanemaid on harjunud elus kõike ja kõiki vabandama kuulsate fraasidega: selleks ei ole aega või see hullem versioon –  selleks ei ole meil raha! Hallo –  planeet maa kutsub orbiidil uitavat vanemat. Su lapsel on 4 kuu pärast sünnipäev, kas ei oleks tark tegu vaikselt iga kuu kõrvale panna. Kas ei oleks tark teha väikest plaani ja ettevalmistused juba varem. Palju on leidnud, et sellisel moel saab ja jõuab ja on ka veidi raha. Kallid –  kõik on kinni meie suhtumises –  hoiakutes!

Ja lõppeks lapsevanemad, nii mõnigi meist ei ole selline “sünnipäeva usku” inimene, s. meile ei ole need nii tähtsad. Kuid lastele need kindlasti on, need on justkui pärlid nende lapsepõlves. Tean mõningaid inimesi, kes on rääkinud oma lapsepõlvest, mis sünnipäevade osas olid täiskasvanute argielu rutiini poolt lämmatatud must-valged igava tummfilmi stiilis, nende ühine lugu mida nad jutustasid olid: meie kodus sünnipäevi eriti ei peetud. Ning jätkem meelde, et kodurahu, naeratav ja sõbralik isa-ema jms. on kordades väärtuslikum, kui kõik muu kuld ja kard, mida me võime külalistele näidata. Sisu loeb!

Ja vanemad, ärge ähvardage oma lapüsi, et kui sa oled selline või veel nii käitud, ei tule sul sünnipäeva jms. See on asi, mis võib väga haiget teha väikse hinges! Olgem targad, nad väärivad oma sünnipäeva pidamist, isegi kui neil on läinud kehvastiu või neil on kohustusega või käitumisega olnud probleeme. Näidake neile –  üstige neisse, et kodus on neil alati hea olla, sinna võib alati tagasi tulla ning see on koht, kus nad võivad just sellisena nagu nad on tunda turvalisena ja hästi!

Võite loetelu täiendada siin all kommentaarides!

Antti Loodus
2 lapse isa

* Mõiste kingiralli on see, kus vanemad unustavad või on kaodanud piirid enda elu ja laste elu vahel ning nende isiklikud mõõduvõtmised, “naabrist parem” võiduajamised, asjad kui tõestus eneseväärikusest,  või siin loendamata kompleksid on kandunud laste sünnipäevade pidamise areenile!