Praktikas vavade ehitiste ja majade juurest leida 10-15 tolli laiust põrandalauda – planku ei ole haruldus. Taolises stiilis lauad on sageli näha paljudes Euroopa vanemates hoonetes.
Tänaseks on kadumas oskusteave ja võimekus, seda vana stiili matkida. Samuti puidumaana oleme kaotamas lõpptoote omandamise võimekuse, väärindamise kingime teistele. Ostame Puumerkkist sisuliselt katuslepiiide paksusega peeneid põrnadaliiste, mida siis kutsume laudpõrandaks.
Või veel jubedam, mürgiste liimidega segatud papitükke, mis kaetud puidu pildiga plastikkleepusuga, paneme me põrandale ja see peaks looma mulje, justkui oleks meil “laudpõrandad“.
Teadagi on põrandamaterjalide ja katete tööstus läinud lihtsat teed. Puitkiud või saepuruplaat, millele kantakse peale spoon. On ka erandeid, spooni asemel siis 2-3mm väärispuidu kiht. See on siis kaasaegne meetod, saada kumeruse ja pragunemise kindel väga lai “põrandalaud”.
Küsimus, kas ja mis kogemusi on laiade 15-30cm laiuste põrandalaudadega? Mis on optimaalne paksus, millega peaks arvestama, kuidas mitte teha jne. Ootaks tagaisisidet selles valdkonnas …
Antti Loodus
fännates vanas stiilis laudpõrandaid
Galerii – netileiud:
[Not a valid template]