Piibel ei sea keeldu loomade tapmisele aga Ta seab meie südametunnistuse valiku ette: kas sa talitlesid siin maapeal elades õigesti? Enne, kui mutte hävitama hakkad, siis anna endeale aru! Miks sa seda teed? Mis motiivil? Kas sa austad ka loomade elu – hinge, on ju nemadki elusolendid. Enne, kui tapad mõtle, mida sa teed. Jumal on meid loomulikult pannud loomade üle valitsema meelevallas – mille Ta Aadamale andis. Aga siiski peame me omama aukartust Jumala loomingu ja seda ka loomade ees!
Nii nagu Jumal on loonud inimesed on ta loonud ka loomad siia maapeale, et me elaksime siin ühise päikese ja et me arukalt valitseksime nii kalade üle meres, kui ka kõikide metselajate üle väljal. Elu on püha seda ka loomade elu ja see on väärtus Jumala silmis. Kahjuks on inimkond selle kõigega hoolimatult ja mõtlematult ümber käinud. Oleme pöördumatu ökokatastroofi serval. Keskonnasaaste, tohutud prügilad, radioktiivsed jäätmehoidlad, väljasurnud või -suremas loomaliigid jne. selleni on jõudnud minakeskne ja Jumalat eitav süsteem. Eedeni aia ilust ja harmooniast on tänaseks alles jäänud ainult osa ja seegi hakkab me käest ära libisema.
“Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees!“ Lk.12,6
Jah mina usun, et Jumal on teadlik, seal sügaval metsas ühe jänese või pimedal pöönigul elava tuvi igast südametuksest ja hingetõmbest. Piibel ütleb, et isegi ükski varblane pole Tema ees unustatud. Patt on toonud surma ja kannatuse kaudu mitte ainult inimkonnale, vaid ka loomariigile suurt kahju. Piibel ütleb ,et kogu loodu on sünnitusvaevas. Pattulangemisest kuni Jumala riigi nähtavaks tulemise perioodi nimetatakse sünnitusvaevadeks ,mitte ainult inimkonnale vaid kogu loodule (planeedi taimestik ja loomariik).
“..sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse. Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini ” Rm.8,21-22
Mis on see au vabadus? Kuidas see näeb välja kõiges loomingus ja loomariigis?
” Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter magab kitsekese kõrval; vasikas, noor lõukoer ja nuumveis on üheskoos ning pisuke poiss ajab neid! Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad magavad üheskoos, ja lõukoer sööb õlgi nagu veis! Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao poja järele! Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Jehoova tundmist – otsekui veed katavad merepõhja!” Js.11,6-9
On see muinasjutt? EI! See on käegakatsutav reaalsus ning suure Looja tarkus, mis kord saab olema. Kui see on meie jaoks utoopia siis tuletan meelde, et oleme “ajukääbikud” suure Jumala tarkuse kõrval.
Kogen – tajjun ja näen, et kogu Jumala looming ootab seda Jumala laste au vabadust siia planeedile ja kaasarvatud loomariik. Seniks, kui see veel ei ole käes olgem mõistlikud ja targad majapidajad ning valitsegem Tema loomingu üle heaperemehelikult ja targalt. Teades et see on vaid meie kätte usaldatud ning tõeline viinamäe Isand tuleb ühel päeval ja pärib aru igalt aednikult tema tegude eest!
“Ent majapidajailt nõutakse sel juhul kõigepealt, et igaüks leitaks ustav olevat.” 1.Kr.4,2
Ustav kellele, kuidas? Eks ikka Jumalale! Ja ustav oma südametunnistusele ning Tema seadustele, mis on kirjas Piiblis!
Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: “Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus! Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!” Kg.12,13
Vaata ja loe temaatilist: Usk ja Teadus
Õige hoolib oma looma hingest, aga õelate halastuski on julm. Õp 12:10
Tarkust teile!
Antti Loodus
Looduspere.com