Korjame ise süüte ja tulehakatus materjali. Elame teistmoodi, oleme säästlikud, kasutame ära kõike, mis saame, me ei tooda tarbetud pärgi ja saasta.
Sõnnik on maa ramm. Sõnnik on elu algkoodi üks osa, see on elu ringi üks osa. Selles postituses räägin ma veidi sõnniku teemadel, sitt on siis teemaks.
Miks on vaja hambaid HARJATA? See on põhjus, kuna me sööme iga päev ning suu kui mälumisorgan töötleb läbi üsna arvestatava koguse biomassi, mis rändab edasi meie kõhtu! See suur purustamis veski ja laiaks litsumise kombinaat aga vajab vahel hooldust! Tõsi Looja on algselt konstrueerinud asja nii, et see on “isepuhastuv kombinaat”, kuid teatud mööndustega (patt tõi haigused ka halvad bakterid majja) ning erinevatel kaasaaja probleemide tulemusena, see värk ütleme nii tugevalt häiritud.
GM kultuuridest kasvatatakse kõige enam sojauba (51%), maisi (31%), puuvilla (13%) ning rapsi (5%). Nende kõrval on teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, näiteks tomat, kartul, kabatšokk, lutsern ja papaia.
Etskae imet, Prismas siis Eesti ubinad – õunad :) Tervitatav nähtus, kuigi võiks olla juba sorte, mis meil ei jää alla ju Poola õuntele.
Oleme metsarahvas, on palju võsa, võpsikut, metsa jne. ning kõige selle keskel majapidamisi ja suvekodusid. Eesti inimesele on juba omaks saanud, puistata rotimürki või panna “süütud” padjakesed lausa kuuri alla, abihoonesse jne. Eestis müüakse aastas hiire- ja rotimürki TONNIDES! Mõelge korra …
Olen siin teinud ka ise selgitustööd, väga pikaldaselt võtab selle suure auriku ümberpööramine või aastakümneid sissetallatud rajakese muutmine. RAPS on värdkultuur!
Kuidas teha kõnniteed – puupaku ketastest ehk seibidest? Kas see on võimalik?
Kanamuna on unikaalne toiduaine ja ravivahend. Rahvameditsiinis kasutatakse ammustest aegadest nii munakoort, -valget, -rebu.
Täna oli 13 november ja see jääb meelde, et veel nii hilja saab teha õunamahla. Meenub et mitmeid aastaid tagasi sai ka kord väga hilja tehtud, mil tuli juba rahe-lörtsi segust kraami taevast.
Siin siis valitud uitmõtted ja nõuanded kanade pidamise kohta. Tekst on segamini paisatud ning tegemist siis toormaterjaliga, nimelt osaliselt nopitud erinevates teemadest, kus midagi kaasa ütlesin ja mõtlesin. Loodan, et see lugejat ei sega ja sa saad rosinad välja noppida.
Foto: Antti Loodus
Kui kasvuhoone ja tomatitaimede eest hoolt kanda võib suve lõpukuudel selline pilt pea iga aasta vastu vaadata. Vähemalt meil on see nii, vahel on 2-3 ämbrit täis tomateid, kuhu need siis panna? Aga teeme mahla – õige ja hea mõte!
No nii, nüüd see siis juhtus, üle pika aja mingit laadi gripi vms. pisik otsustas nö. külge hakata ja maha murda. Püüdsin tagantjärgi mõelda, kust ma selle sain aga kuna tütrel lõi ka välja, siis polnud vaja eriti rohkem mõelda. Aga muide märksõnadeks võiks lugeda ka eelmise nädalal tundsin kuidas paaril päeval korra kurk oli imeõrnalt valus – kõdistas, see möödus. Aga on olnud kiire aeg, veidi läks sassi ka unerežiim ning viimased on üliolulised meie immuunsussüsteemi veatuks toimimiseks. Aga tuli anda vastulöök …
PUDELIVESI? Kas teadsid, et plastikpudel tehakse nafta jääkidest – märksõna polükarbonaadid. Aga sisust, kas teadsid, et Soome teadlased uurisid erinevaid pudelivee koostisi ning tulemus oli hämmastav, Soome ühe väikelinna ühisveevärgi vesi oli puhtam (paar aastat tagasi põhjalik artikkel HORISONDIS või EESTI LOODUS ajakirjas)!
Antti Loodus NIPINURK! Teeme seda ise – sääsetõrje vahendi. Homemade mosquito killer – reppeler. Viimase 1,5 nädala haruldaste maikuu ilmadega algas ka grillihooaeg. Koos sellega on tänavu aga kusagilt välja lastud verenälgas sääskede hordid, kes jahivad kõiki ja kõike, kellel verd ja midagi võtta. Käisin täna õhtu peale äikesevihma veel väljas kaema ja no koerad ja isegi kassid olid püstihädas nende sääskedega. See on ka põhjus, miks mõtlesin, et sel teemal võiks midagi kirjutada. Teeme seda ise – sääsetõrje vahendit. Soovitused ja mõtted ning nipid …
Me sööme keemiat! Neelates iga päev tonnides keemiat, peaksime teadma, et suur osa tänapäeva haigusi on inimeste enda tekitatud ja kõrvalmõjud. Hetkel oleme katsejänesteks kahjuks meie ja enne on vaja 3-4 põlvkonda ja hilisemaid analüüse ning uuringuid, et veenduda x aine ohutust ja mõju inimorganismile.
Popkorn – popcorn – kasulik ja tervislik vahepala – snack – snäkk. Olete kuulnud juttu, et popkorn on üks räpmpstoit või kahtlase väärtusega krõps vms. mida vanemad lastele eriti osta ei soovi. Aga tegelikult on asi hoopis teine! Siit siis tuleb väike lühiülevaade, mis ja kuidas ning muud inffi kauba peale.
“Raha paneb rattad käima” – kes meist seda vanasõna kuulnud või elus realiseerituna kogenud poleks. Kui kõne all on aga meie tervis? Teisisõnu, aspartaam muutub ohtlikeks kõrvaltoodeteks, millel puudub looduslik vastumürk. Tühi kõht võimendab tekitatavat kahju. Aspartaami koostisosad jõuavad otseselt ajju, põhjustades peavalu, segadust, krampe ja tasakaaluhäireid. Laborirotid ja muud katseloomad on aspartaami manustamise tagajärjel ajukasvaja tagajärjel surnud.
Eesti Põlevkivi “poliitmaffia” saastab ja hävitab meie riigi põhjavett. Räägime veidi veest – põhjaveest. Mis on põhjavesi?
Teretulemast meie Talu blogilehele. Siia paneme aeg ajalt infot meie sõpradele ja tuttavatele, kuidas meitel ka elatakse. Blogi tunnussõnaks on MINU PERE ja MUUD LOOMAD. Meie talu on perekond Looduste maakodu, kus lisaks inimestele on mitmeid elukaid ja loomi ning palju rohelist: puud, põõsad, taimed jms. Püüame sellel blogilehele panna vähemalt paar korda kuus uudiseid ja midagi silmale (fotosid) ning huvitavat teadmiseks meite tegemistest. Esialgu ongi see rohkem plaanitud kui fotoblog, kus püüame pildi alla mõned read kribada ka mõtteid.