Raplamaa-uhistransport

Kui täpselt aasta tagasi Maalehe ajakirjanik mulle helistas ja küsis, kas olete rahul Raplmaal ühistranspordiga, siis mu vastus oli ühene – ei! Kasutan seda küll harva (kui auto remondis vms). Kuid peres on 3 inimest kes kasutavad seda igapäevaselt ja tagasiside on häiriv. Lapsed käivad koolis ja abikaasa tööl.

Read More →

Kuimetsa-koopad-karstiala

Internetis on pandud üles vaid tänapäevaseid ja hädiseid pilte Kuimetsa karstialast, kuid siin on ettekujutav foto selle kunagisest hiilgusest.

Valla kodulehelt: Vabariigi suurim karstiala, mille juures on olemas parkimisplats, telkimisvõimalused.
Seal on rohkelt langatuslehtreid, maa-alune oja ja Eesti suurimad karsti koopad pikkusega 23m ja kõrgusega 2,5m.

Aga veidi harivat infot:

Põhjaveetekkelised pinnavormid

Seal, kus maapind koosneb vees kergesti lahustuvatest ja lõhelistest lubjakividest ning esineb piisavalt sademeid, kujunevad karstinähtused.
Kõige enam levinud karstivormideks Eestis on kuni mitmekümne meetri laiused lehtri- või lohukujulised kurisud – kohad, kuhu neeldub pinnavesi või kaovad maa alla isegi väiksemad ojad ja jõekesed. Kurisus neeldunud vesi voolab maa all edasi ja ilmub mõnes teises kohas karstiallikana taas maapinnale. Kurisud esinevad enamasti üksikuina, harva rühmiti või ulatusliku karstialana. Suvel on nad tavaliselt kuivad.

Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lõhederikkad lubjakivid avanevad otse maapinnal või on kaetud 2-3 m paksuse pinnakatte kihiga, on soodsad tingimused sademete imbumiseks maa sisse ja karstivormide arenguks. Maa sisse imbunud vesi lahustab lubjakivi ja lahustunud ühendid kantakse põhjavee poolt ära. Seepärast on paeala allikate vesi kare, sest ta sisaldab palju aluspõhjast pärit lahustunud kaltsiumiühendeid.
Karstiprotsess kulgeb looduses väga aeglaselt ja seepärast kulub suurte maa-aluste karstikoobaste tekkeks miljoneid aastaid. Maailmas tuntud suuri koopaid meil pole, kuid Põhja-Eestis ja Lääne-Eesti saartel leidub väikesi karstikoopaid – kokku on neid Eestis ligi 30. Nad on tavaliselt kuni 4 m kõrgused ja 12 m pikkused tühemikud, paiknedes 1-7 m sügavusel maa all.

Maa all voolavat jõelõiku nimetatakse salajõeks!.
Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid, võib nende liitumisel tekkida karstiorg.

========================================

Read More →

Koue_habaja_kyla_seltsid_aktiivne_elu

Alansi, Kirivalla, Lutsu külad. Habaja. Kõue vald. Kohalik algatus ja seltsielu. Sirvisin ükspäev Elioni kodulehte ja seal WIFI teenuste kohta ja ennnäe, tuttavad nimed ja veel enam meie naaberküladest. Lugu sellest kuidas interneti puudumine andis tõuke kohaliku külaelu elevndamisele ja külaseltsi tekkele. Huvitav kirjutis ja palju kasulikke viiteid.

Read More →

Jubedad_teed2

Jumalast unustatud seisunditaseme “1” maanteed. Keegi on kunagi väga tabavalt öelnud, et Eestimaa teed on justkui veresooned – elu sooned. Inimesed ärkavad hommikul üles ja sõidavad neil teedel tööle ja oma kohustuste juurde ja ajavad asju. Maanteed tuikavad elu ja on meie riigile ja majandusele ülioluline strateegiline objekt. Õudusega kuuleme, et need elu tuiksooned on aga muutunud üheks ohtlikemaks kohtadeks kus viibida. Ometi peavad paljud iga hommikul saatma neile tuiksoontele liiklema oma lapsed, abikaasad ja lähedased.

Read More →