Kuivanud palkidest üldjuhul kvaliteetset ehitusmaterjali ei saa, need müüakse halgudena ja kasutatakse pelletite tootmiseks.
Aga mis siis, kui Kuimetsa tahaks minna oma teed. Kas Kuimetsa oma naaberküladega (see ei ole väike lapike) võiks olla Kose valla osa? Et seisvat vett veidi segada, siin üks väike visuaalne ettekujutus (natuke arvestatud vanade kaartidega). Kuna sõnavabadus on see, et igaüks võib mõelda ja öelda. No ma siis mõtlesin ja nüüd ütlen miskit …
Kui täpselt aasta tagasi Maalehe ajakirjanik mulle helistas ja küsis, kas olete rahul Raplmaal ühistranspordiga, siis mu vastus oli ühene – ei! Kasutan seda küll harva (kui auto remondis vms). Kuid peres on 3 inimest kes kasutavad seda igapäevaselt ja tagasiside on häiriv. Lapsed käivad koolis ja abikaasa tööl.
Kaiu vald ikka jätkuvalt esirinnas. Kunagi oli mingi Raplamaa koleduste top ja see Kaiu vald oli ikka mitmes asjas esikolmikus.
Toon teieni jällegi digitaalseks tehtud pilte siit külast. Piltid albumiga laenas mulle Külliki Evisalu, Kuimetsa Rahvamaja juhataja. Piltide tegemise aastad on teadmata ning samuti kes on piltidel.
Midagi erilist Kaiu valla elanikele. Suprise – elad Eesti radioktiivsuse TOP1 vallas (ok Top2)! Uus tunnuslause, kiirgusrikkaim vald või meilt saab noosi kätte. Kraash – mis! Vaata ise andmeid ja kaarti. Sellest oli palju aastaid tagasi ka ajakirjas Horisont juttu.
Kuimetsa ja Kaiu inimestele veidi infot. Loe uudist KAART:“Vaata, kas kiirabi jõuab sinuni 15 minutiga” päris realistlik kaart, st. üks osa unustatud Eestist peab oma jõududega hakkama saama.
Oks hakkab juba pragunema, kägu rasvub – millal see juhtub … Kas tõesti vaid käputäis inimesi saab aru, et me oleme üle reguleeritud ja üsna kuluka valitsemismudeli juurde jõudnud. Meie riigikogu liikmete % üldrahvaarvust on lagi.
Internetis on pandud üles vaid tänapäevaseid ja hädiseid pilte Kuimetsa karstialast, kuid siin on ettekujutav foto selle kunagisest hiilgusest.
Valla kodulehelt: Vabariigi suurim karstiala, mille juures on olemas parkimisplats, telkimisvõimalused.
Seal on rohkelt langatuslehtreid, maa-alune oja ja Eesti suurimad karsti koopad pikkusega 23m ja kõrgusega 2,5m.
Alansi, Kirivalla, Lutsu külad. Habaja. Kõue vald. Kohalik algatus ja seltsielu. Sirvisin ükspäev Elioni kodulehte ja seal WIFI teenuste kohta ja ennnäe, tuttavad nimed ja veel enam meie naaberküladest. Lugu sellest kuidas interneti puudumine andis tõuke kohaliku külaelu elevndamisele ja külaseltsi tekkele. Huvitav kirjutis ja palju kasulikke viiteid.
Jumalast unustatud seisunditaseme “1” maanteed. Keegi on kunagi väga tabavalt öelnud, et Eestimaa teed on justkui veresooned – elu sooned. Inimesed ärkavad hommikul üles ja sõidavad neil teedel tööle ja oma kohustuste juurde ja ajavad asju. Maanteed tuikavad elu ja on meie riigile ja majandusele ülioluline strateegiline objekt. Õudusega kuuleme, et need elu tuiksooned on aga muutunud üheks ohtlikemaks kohtadeks kus viibida. Ometi peavad paljud iga hommikul saatma neile tuiksoontele liiklema oma lapsed, abikaasad ja lähedased.