PÄRN. Millal pärnad õitsevad? Juunis? Kas ikka? Mais? Ammugi mitte. Oleme harjunud, et kevad on puude õitsemise aeg. Pärn rikub reeglit, öitseb hoopis südasuvel, juulikuus, vahel ulatub augustissegi. Hakkame kevadet unustama, suve alguski juba seljataga — maasikate hooaeg möödumas. Aias pöösal hakkavad värvi võtma punased sõstrad — suvi on täies jõus. Ühel ilusal suvepäeval pargis, puiesteel või aias liikudes tunned äkki tuttavat lõhna. Pärnad? Kas nad siis polegi veel õitsenud? Vaatad üles — tõepoolest, pärn alles alustab. Kollased tagasihoidlikud õied on nagu häbelikult peitunud lehtede vahele. Paari päeva jooksul puhkeb neid nii palju, et juba eemalt märkad pärna kollaka varjundiga pidurüüd.
Aastaid tagasi vestlesin paari hakkepuidu operaatoriga, meestega sai juttu aetud ja mul oli igasuguseid küsimusi, Üheks oli, mis puid hiid hakkevirnades olete aeg ajalt kohanud, jämedamad ja näha et põlispuud. Vastuseks muu asjade seas oli ka PÄRN! Seda vastust oli mul raske taluda, ma saan aru saar, tamm jne. jah lugesid, neid lastakse samuti südamerahus hakesse. Aga PÄRN, sisuliselt haruldane puu meie maal, kaduv … kuna uusi väga ei istutata.
Elektrituulikud ja akunälg, vaiba alla pühitud teemad. Esmapilt kuulus teema, kui ränga hinnaga tuleb “vask tehnoloogiatööstuse lauale”.
Mul on suurem kui sul, Mu isa on tugevam, kui sinu isa. Fotomeeste foorumites lõputud kraaklemised Canon peksab Nikon-it ja on viimasest mäekõrguselt üle. Kas tõesti? Mõtlesin, et panen kirja mõned read elektritööriistade ja akutööriistade hinna ja kvaliteedi rägastikus orienteerujatele mõningaid hea teada baasteadmisi.
Seda võib öelda ka nii: “Ei ole olemas kiirteed paika, kuhu üldse minna tasub.” Või siis hoopis nii: “Paika, kuhu minna tasub, ei vii kiirteed.”
Mida teha lindudega, kes siiski noolivad ja tahavad meie aias rikkalikest andidest osa saada? Kas “loodussõbrana” võõrduda päriselust ja laiutada käsi ja mmmm…. olge lahked värvukesed. Või siiski “looduse kroonina” astuda enda suupoolise kaitseks välja ja tõmmata piir. Aga kustmaalt see piir jookseb? Kas see üleüldse on võimalik? Read More →
Tibude söötur ja söödaküna, kuidas kaitsta tibude siiski kallist ja ‘ei ole laristada’ täissööki. Et valida on, kas mitte lasta hauduma ja/või piirduda kanaema nokaesisega (palju aastaid vaid nii tehtud) või kasutada algnädalal (-tel) siiski boosting (komplekse saavad kõik kätte) täislahendust, mis on veidi efektiivsem ja mulistamisvabam, kuna tibudele (noorlindudele) olen keetnud rasva ja tapamaja jääke aga siis peab olema aega.
Faktitõde: väga palju inimesi saab surma KUKKUDES! See teema kimbutab eakamaid ja tormakamaid.
Viimasel ajal on hakanud aina enam kuuldma seda, et inimeste Google, eriti Facebook konto kaaperdatakse (jäädavalt). St. peab kaaluma, lisaks kasutajanimi/salasõna lahendusele on vajha lisaks turvamoodulit! See on siis kaheastmelist autentimist ja just ÄRI PÕHIST! Seekord siis teemaks Kaheastmeline autentimine ja täpsemalt Google alternetiiv.
Dagö (Hiiumaa) salapärane ja müstiline saar ulgumerel!
Teemaks siis hernekepid. Hernekülv sel aastal osaliselt ebaõnnestus, sai tehtud juurde ehk täiendkülvi, seda tuleb veel teha. Eks oma osa mängis põud, idufaasis elu alge ei ela üle, vahepealset koorikut vms.
Korjame ise süüte ja tulehakatus materjali. Elame teistmoodi, oleme säästlikud, kasutame ära kõike, mis saame, me ei tooda tarbetud pärgi ja saasta.
Mis ja kuidas, kas väikemetsa omanikuna tasub metsa lihtsalt teha, makstes ülestöötamise eest. väljaveo eest, transpordi eest ja mida sa kokkuostjatelt siis tagasi saad? Üks asi on selge, saad turu hetke seisu aga mis on sulle siiski häving, kuna mets kasvab mitu põlve (korralik palgimets) ning pärismaallaste anastamine käib küll vaiksemalt aga siiski ikka edasi! Räägime metsa väärindamisest ja kui seda ei saa teha, võiks kaaluda looduskaitse metsana arvele võtmist! Milleks seda jama edasi teha!
Read More →
Eestis kasutatakse horisontaal kaaslaudis -t ehk ametlik nimetus rõht ülekattelaudis -st ikka väga vähe.
Pakuseibid. Sai tehtud üle aasta tagasi. Siin väike looke sellest siis …
AIANDUSRUBRIIK. Oleme abikaasaga aastaid praktiseerinud kasett ehk siis potipeenra süsteemi. Kus täidame suuremad segunõud, spets. lillepotid ja antiiksed plekkämbrid mullaga ning külvame seguseemneid peale.
Eksperimentaalne prohjekt, saeme ise väga laiasid laudasid. Materjaliks tolline kuuselaud.
Eestis ei ole küll väga palju jõgesid, kuid siiski tuleb ette seda, et teelt väljasõit lõppeb osadel autojuhtidel veekogus. On selleks tiik, kraav, jõgi, järv vm. veesilm. Kuna sellist avalikku statistikat ei leia, siis võib aimata, et selliselt on oma elu lõpetanud kümneid ja kümneid inimesi ainuüksi meie maal, Maailma statistika on igal aastal hukkub sadu inimesi, eriti veekoguderohkel USA-s, Kanadas, Skandinaavias jm. veekoguduserohkel ja rannikualadel.
Seekord räägime me kohvist. Pühendan selle kirjutise paljudele kohvisõpradele. Peamine Pinge=Paine miks kirjutan on, miks meil müüakse nii vähe “mahekohvi” ning üleüldse on kohviteemad “vaiba alla pühitud”. Sest kes tahab olla see freak, kes meie hääd “püha&puutumatut” kohvi tögama tuleb, eks …
Eestikeelse Youtube kuiv ja igav pahupool!. Räägime nn. meie kodumaise eestikeelsest Youtube eluülikoolist :)
Väidetavalt maailma kalleim mesi – murakamesi :) ehk siis rabamuraka mesi.
Pärnaõiemesi – pärnamesi, peetakse eliitmee seguks üle maailma. Pärnad annavad väga ohtralt mett, ega alla ei jää ka vaher, millele võib olla (eril liikide puhul) üsna pikk õitseaeg. Sel aastal avastasin aga et meie tendropargis on kõige võimsam meepuu, Amuuri toomingas, mida mujal maailmas kasvatataksegi kultuurtaimena (lausa istandused) meepuudena. See “võib olla” ka meie mee väga huvitava kõrvalmaitse põhjus.
Kuivanud palkidest üldjuhul kvaliteetset ehitusmaterjali ei saa, need müüakse halgudena ja kasutatakse pelletite tootmiseks.
Maasikapeenarde multškate, umbrohuga tegelemine ja tõrjumine. Mis on parim – head või vead? Siin aastatetagune pildike, kus on kombilahendus, peenravaip, siis vahekäikudes must kile ja siis lepalaastupuru (saab mootorsaelt).
Multšimise teemal 1-osa. Minu 15 aastane aktiivsem aianduse õpikool ning ka alternatiivide teemal õppimine on viinud mind samade avastusteni, mida mujal maailas mitmed jagavad.
Olen varem mullafreesi teemal kribanud. Seda asendab kas hark ja labidas või siis traktor, see on vahepealne. Paar peenart on hargi teema, veidi rohkem ja pinnad kuhu suure traktoriga ligi ei pääse (meil ei olegi traktorit) on mullafrees parim. Võtab vähe kütet aga teeb palju tööd ära.